Ka kahe ilmasõja vahel sündisid Roela kandis nelikud (1)

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Riim näitab väljavõtet vallaraamatust.
Anneli Riim näitab väljavõtet vallaraamatust. Foto: Kasper Mäe

Pühapäeval pealinnas ilmale tulnud nelikud, kelle kodu on Virumaa Teataja andmetel Vinni vallas, panid inimesi ajalugu meenutama: kas on seesugust looduse imet Eestis varemgi juhtunud? Selgus, et kahe ilmasõja vahel sündisid nelikud Roela kandis ehk see piirkond Lääne-Virumaal paistab nelikute jaoks soodne olevat.

Arhiividokumentidega töötav Lääne-Viru maavalitsuse perekonnaseisuametnik Anneli Riim otsis välja vallaraamatu, kuhu on 1930. aastal tehtud sissekanne Roelas sündinud nelikute kohta. ‟Kolmikute avastamine arhiivist on juba leid, nii et nelikud torkavad igal juhul silma,” märkis Riim.

Täpsemalt sündisid nelikud Ervin, Naima, Herbert ja Vaike August ja Etilde Juliane Sivi perekonda Roela vallas Roela asunduses Roosimäe talus 1. jaanuaril 1930. aastal. Esimesena, hommikul kell 6.30, nägi ilmavalgust Ervin, järgmised kolm last tulid ilmale pooletunniste vahedega, viimane, Vaike, sündis kell 8 hommikul.

Kahjuks polnud lastele saatuse tahtel pikka elu antud: kolmandana sündinud Herbert suri juba järgmisel päeval, 2. jaanuaril, Vaike elas tosin päeva. Mõlema lapse surma põhjuseks märgiti vallaraamatusse sünnituse nõrkus. Teisena sündinud Naima lahkus 30. aprillil 1931. aastal, raamatus seisab: rinna haigus.

Vaid nelikutest vanim, Ervin Sivi elas 2008. aastani, hiljem küll muudetud nimega. Anneli Riimi sõnul rahvastikuregistri andmetel Ervinil järeltulijaid ei olnud, samas on seda raske kinnitada, sest toona töötasid inimesed ka näiteks Venemaal ning võõrsil sündinud lapsi siinsest registrist ei leia.

Sivide perekonnas oli enne nelikuid kasvamas 1928. aasta 23. aprillil sündinud vanim laps Enner, kuid Liiva-Annus viis 28. jaanuaril 1929. aastal põngerja endaga. Anneli Riimi sõnul on 1926. aastast kuni nõukogude ajani rahvastikuregistri aktivormid korralikud ja sisaldavad põhjalikke andmeid. ‟Hiljem muutusid aktid formaadilt väiksemaks ning nii põhjalikke sissekandeid enam ei tehtud,” ütles Riim.

Ta meenutas, et näiteks Salla kandis on sündinud kolmikud, vallaraamatusse kanti kolm imikut aga koos kaks aastat varem sündinud lapsega, nii tekkis ametnikes esialgu elevus, et taas on arhiivist nelikute sünd avastatud. "See oli aga toonase kirjutaja viga," nentis Riim.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles