Juhtkiri: kuimuudu sääne asi saa ollaq?

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti jõudis napilt Euroopa Liidu eesistujaks hakata, kui juba oleme esimese takistuse taga upakil. Selgus, et meie ministrid ei oska piisaval tasemel võõrkeelt, ning uudistesse lipsanud klipid Brüsselis peetud esimestelt istungitelt on leebelt öeldes piinlikkust tekitavad.

Inimeste reaktsioonid on erinevad: mõni vaatab muiates või kahjurõõmsalt irvitades, kuidas Kalevite pojad ja Lindatütred ingliskeelseid sõnu hääldades kartulipudrust jäika keelt väänavad. Teised ei suuda esinejate kannatusi lõpuni vaadata ning klõpsavad teleka häbist punastades teisele kanalile.

Kõik elavad kaasa. Kummaline on aga see, et asjaosalised ise poleks nagu enne tähtsat pooleaastast eesistumisperioodi oma võimeid sugugi analüüsinud. Justkui oleks käinud enne üks mõnus lösutamine Toompea pehmetel diivanitel ning nähtud oma kujutluses pilte sellest, kuidas saab tähtsa näoga mööda Euroopat reisida ja naabritele meie lihtsas maakeeles kõike seletada.