Presidendi vastuvõtult kaitseväkke: neiu paneb end ajateenistuses proovile

Adele Alavere saab Viru jalaväepataljonis väga hästi hakkama. Foto: Dan Aava

Lapsena metsades ringi jooksmine, kaks ja pool aastat kodutütrena tegutsemist ja riigikaitselaagris käimine tekitasid Adele Alaveres suure huvi kaitseväe vastu. Seetõttu otsustas äsja Vinni-Pajusti gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud neiu järgnevad üksteist kuud veeta kaitseväes ning õppida oma riigi kaitsmist.

Suurt rolli Adele ebatavalises otsuses mängis ka asjaolu, et ta ei teadnud, mida gümnaasiumi lõpetamise järel teha tahab. Seetõttu otsustas ta esitada kaitseressursside ametile taotluse asuda ajateenistusse. Vanematele rääkis ta plaanist alles siis, kui kutse juba postkastis oli. 

“Eks nad ikka natuke šokeeritud olid, ema väga õnnelik just ei olnud. Vanaema muidugi muretseb kõige rohkem, kas ma ikka jõuan ja hakkama saan. Isa arvas, et see on täitsa mõistlik otsus, kui ma ei tea, mida tahan,” kirjeldab Adele oma pere reaktsioone. Kuigi klassikaaslased Adele otsusesse negatiivselt ei suhtunud, küsis nii mõnigi, kas ta ikka saab kaitseväes hakkama.

Järgmisel kevadel vaatan, kas ma tahan juurat õppida või on kaitsevägi niimoodi meeldima hakanud, et lähen sõjakooli.

Tänapäeval tehakse palju reklaame, kus innustatakse naisi astuma ajateenistusse. 

Adele Alavere tunnistab, et reklaamid mõjutasid teda. Just tänu reklaamidele mõistis neiu, et kaitsevägi sobib naistelegi ja ka teised naised tahavad minna aega teenima. “Kui ma ei oleks teadnud, et teisi naisi ka on, ega siis võibolla poleks tulnud ka,” lausub Adele. Tema rühmas on üks tüdruk veel, kogu kasarmus aga lausa kümme neiut.

Kuna Adele oli koolis väga hea õpilane ja lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, oli ta kutsutud presidendi vastuvõtule. See aga langes ajateenistusse minekuga samale päevale, mistõttu pidi Adele ise päev hiljem Jõhvi sõitma. “Sõites oli ikka närv sees küll,” kirjeldab Adele esimest päeva. Kuna ta saabus kasarmusse päev hiljem, oli tal veidi raske kohaneda. 

Ta pidi käigu pealt selgeks õppima kõik, mis teistele oli eelneval päeval räägitud. Lisaks pidi Adele peale enda sisseseadmist kolima, sest ta oli saadetud valesse kompaniisse.

Ajateenistusse asus Adele ootusega, et seal oleks põnev ja palju tegevusi. Kaitseväe lõpul tahaks ta ära teha vähemalt kümme lõuatõmmet, sest praegu ei jaksa ta ilma abita teha ühtegi. “Kõige enam peangi tegelema oma füüsilise poolega,” nendib Adele. Kuna neiu on varem ainult tantsuga tegelenud, püüdis ta enne kaitseväge natuke ka jooksmas käia, et võhma saada. Praegu on Adele peamine eesmärk saada sõduri baaskursuse lõpus NATO testis vähemalt 190 punkti.

Kaitseväes tehakse naistele väga vähe erandeid. Neiud ööbivad noormeestega samas toas, privaatsust saavad nad ainult tualetis ja duširuumis. “Me oleme poistega samas toas, kapid on lihtsalt nii tõstetud, et tekib nurgatagune, kus riideid vahetame,” kirjeldab Adele elu kaitseväes. Poistelt tüdrukud mingit erikohtlemist ei saa, vahel lasevad nad neiud lihtsalt uksest ees välja. Sellegipoolest pole Adelel millegi üle kurta, poisid on väga toredad ja ta kiiresti omaks võtnud. “Eks rumalaid nalju tehakse ikka, aga ega me teeme ise ka neid tüdruksõber-poisssõber-nalju,” räägib Adele naerdes. Elurõõmsat Adelet ei häiri ka noormeeste sage ropendamine, vahel vilksab temagi huulilt mõni sobimatu sõna.

Ka rühmaülemad ei tee neidudele mingeid erandeid, nad peavad tegema täpselt samu asju, mida noormehedki. Kui Adelet miski hirmutab, siis ees ootav koormus. “Äkki ma ei jõua kogu varustusega kõndida,” muretseb ta.

Kõige ebameeldivam on tema sõnul vähene pesemisaeg, mistõttu peab duši all väga kiiresti tegutsema. Neiu ei tea veel täpselt ka seda, mis saab tema juustest. “Eks ma vaatan, mis esimene metsaskäik toob, äkki ajan maha, aga teised naised on pikkadega hakkama saanud, nii et väga hirmus ka olla ei saa.” Adele sõnul on arvatavasti ebameeldiv ka metsalaagri ja kuupuhastuse sattumine samasse nädalasse. “Ilmselt tuleb beebilappe, sidemeid ja salvrätikuid meeletu kogus kaasa võtta,” ütleb ta. Enne kaitseväge luges ta aga ajateenijate blogisid, kust sai palju häid nõuandeid.

Praegu elab Adele päev korraga. Ta ei tea veel täpselt, mis erialale peale sõduri baaskursust suundub. “Praegu on eesmärk lihtsalt baaskursus üle elada, aga muidu mingit erialaeelistust ei ole. Kõigil omad plussid-miinused, ja eks siis peab tõsisemalt mõtlema.”

Relva pole ajateenijatele veel kätte antud, aga kuna Adele on osalenud riigikaitse- ja kodutütarde laagrites, on ta juba varem seda käes hoidnud.

Adele soovitab kaitseväkke minna ka teistel neidudel, kes ei tea veel päris täpselt, mida nad teha tahavad. Küll aga mainib ta, et see pole meelakkumine. “Peab olema huvi riigikaitse vastu ja tahtejõudu, et isegi siis rivis korralikult käia, kui saapad hõõruvad,” ütleb Adele.

Samas on naistel võimalus esimese kolme kuu jooksul ajateenistusest loobuda. Aga kui see aeg ollakse ära, on ka naised kaitseväekohuslased nii nagu mehedki – kuuekümnenda eluaastani. Adelel ei ole aga pähegi tulnud kaitseväest loobuda ja tema kavatseb kindlasti minna lõpuni.

Oma otsusega on tahtejõuline neiu vägagi rahul. Kuigi ta tegi Tartu ülikooli õigusteaduskonda avalduse ära, pole ta sinna minekus veel kindel. “Järgmisel kevadel vaatan, kas ma tahan juurat õppida või on kaitsevägi niimoodi meeldima hakanud, et lähen sõjakooli,” lisab Adele.