Lääne-Viru maavalitsus elab juba lõpu alguse meeleolus

Martin Pent
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreutzwaldi 5 on maa­valitsusele ­koduks veel viimaseid kuid, seejärel asutus likvideeritakse.
Kreutzwaldi 5 on maa­valitsusele ­koduks veel viimaseid kuid, seejärel asutus likvideeritakse. Foto: Meelis Meilbaum

Maavalitsuse institutsioon likvideeritakse tuleva aasta algusest ja selle ülesanded jagatakse laiali. Oma töö kaotavad inimesed suhtuvad asja pragmaatiliselt, kuid ebakindlust jagub.

Nii asub maa­valitsus Rakveres aadressil Kreutzwaldi 5 veel vähem kui pool aastat. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist kaovad sellele asutusele viitavad tähised ja Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluvas hoones võtavad koha sisse juba uued inimesed. Kes täpselt, on veel lahtine.

“On räägitud, et siia võidakse rajada Eesti geoloogiakeskus, kuid see on üksnes kuulujutt, mitte midagi kindlat pole,” ütles Lääne-Viru maavalitsuse maasekretär Tarmo Mikkal. Lahtisi otsi on muidugi veel. “Kindel on vähemasti see, et kuna 31. detsember on pühapäev, on viimane tööpäev 29. Siis paneme tuled kustu ja uksed lukku ja ongi kõik,” teadis Mikkal lisada.

Koondamisele läheb kogu koosseis, mis Lääne-Viru maavalitsuse puhul tähendab 24 inimest, üle Eesti aga umbes 400. Kantselei vanemspetsialistide Liina Raudsepa ja Eda Lauri sõnul said nad ebamugava uudise eelmise aasta lõpus. “Teade tuli päris aasta viimastel päevadel pärast jõule. Sellest ajast saadik oleme mõistagi ka tööportaalide kuulutustel silma peal hoidnud,” ütles Lauri.

Seadus ei kohtle meid kuidagi teistmoodi kui mistahes teisi [koondatavaid] inimesi.

Ebameeldivustest hoolimata on töötajad koondamisega leppinud ning suhtuvad asjasse pigem pragmaatiliselt. “Otsused on vastu võetud ja sügavasse depressiooni langeda pole erilist mõtet,” nentis Tarmo Mikkal, kuid lisas, et kuigi ta mõistab maavalitsuste kaotamise põhjusi, võinuks seda ehk korraldada pisut teisiti.

“On tõsi, et meil on tööülesandeid vähemaks jäänud, kuid isiklikult oleksin pooldanud regionaalset varianti, kus vähemalt mingisugune riigiasutus oleks jäänud ka igasse maakonda. Võtame näiteks maareformi – kuigi see on lõpukorral, pole siiski ükski asutus antud ülesannete eest vastutust enda kanda võtnud,” vihjas maasekretär asjaajamise kitsaskohtadele.

Seadus näeb ette, et maavalitsuste tööülesanded jaotatakse teiste asutuste vahel. Nõnda võtab seni maavalitsuse koosseisu kuulunud perekonnaseisuametnike volitused üle Rakvere linn. Samamoodi on nüüdseks ära jaotatud haridus-, ühisveondus-, planeeringu- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded. Kuigi paberil pidavat ülesannete jaotus toimima, tunnistasid Liina Raudsepp ja Eda Lauri, et näiteks nendeni pole info selle kohta, kes nende tööd tegema hakkab, veel jõudnud. “Ebakindlust tuleviku suhtes on siiski üpris palju,” ütles Raudsepp.

Seadus on seadus ja koondamisel kellelegi erandit ei tehta. “Igaüks hakkab endale uut tööd otsima ja nii ongi. Seadus ei kohtle meid kuidagi teistmoodi kui mistahes teisi inimesi,” rääkis Tarmo Mikkal ja lisas, et täpselt samasugune saatus ootab ees nii teda ennast kui ka maavanemat.

Maavalitsuse töötajaid keegi otseselt kuhugi ei suuna ja igaüks on sunnitud iseenda eest seisma. “Sotsiaalkindlustusamet kuuldavasti tahab kedagi,” ütles Mikkal. Raudsepa ja Lauri sõnul on liikunud kuuldusi kõigi koondatavate tarbeks loodud abikeskusest, mille kohta aga mingit kindlat informatsiooni seni pole.

Arusaamatuste vältimiseks ja eksiarvamuste ümberlükkamiseks rõhutasid asjaosalised, et jutud riigiametnike hiiglaslikest koondamishüvitistest on müüt. Koondamishüvitist on ette nähtud ühe kuupalga ulatuses ja sellele lisandub vastavalt staažile töötutoetus.

Esimesed koondamised tehakse ära juba 1. septembriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles