Tumeromantika õhtu õunapuu all

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomest saabunud ­hurmur esitas madalal häälel tüüneid laule, mis lõikasid oma lihtsate elutõdedega, kuid ­lohutasid kauni kõlaga.
Soomest saabunud ­hurmur esitas madalal häälel tüüneid laule, mis lõikasid oma lihtsate elutõdedega, kuid ­lohutasid kauni kõlaga. Foto: Jaan Sudak

Maagilisel kuupäeval, 17. juulil algusega kell 17.17 kõlas Rakvere linnakodaniku majamuuseumis tumeromantika kontsert. Nukra suvetaeva all astusid kurbade lugudega publiku ette Indrek Spungin ja Timo Väänänen, sadama siiski ei hakanud.

“Inimesi see tumeromantika natuke ehmatab. Arvatakse, et see tähendab midagi kurjakuulutavat, aga tegelikult pole see üldse nii,” julgustas kontsedi korraldaja Risto Kukk. Miks aga selline kuupäev ja kellaaeg? “Eestlastele see maagiateema istub ja mõtlesin sellega natuke mängida,” ütles ta. Kontserdiga tähistati ka Soome ja Eesti riigi sajandat aastapäeva.

Kitarri saatel kõlasid majamuuseumi aias laulud soome, eesti ja inglise keeles. Tumeromantika kontsertidel mängitaksegi akustilist või poolakustilist muusikat ning seda kohtades, mida kontserdipaikadena väga ei kasutata. Sageli lauldakse sellest, mis kurvastab ja teeb haiget. Armastus pole mitte roosamanna, vaid argielust ammutatud kõhuvalu. “Tumeromantika pole selline rõõmsameelne rõkkamine, vaid veidi melanhoolsem muusika,” ütles Kukk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles