Suurvesi tungib majadesse ja ujutab teid üle

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ei vajanud perenaine Helbe liikumiseks enam kepi tuge, ettevaatlik pidi sellegipoolest olema, sest sile veepind varjab maapinna ebatasasusi.
Eile ei vajanud perenaine Helbe liikumiseks enam kepi tuge, ettevaatlik pidi sellegipoolest olema, sest sile veepind varjab maapinna ebatasasusi. Foto: Arvet Mägi

Kevadine suurvesi sunnib mõnes kohas kalamehekummikuid laenama ja teisal keldrisse viidud toidumoona tulvavete eest päästma.


Kunda jõgi on nii kõrgele tõusnud, et kaldal asuva Lammasmäe puhkekeskuse territoorium on suures osas üle ujutatud.

Vesi on tunginud nii madalamal asuvatesse majakestesse kui veidi kõrgemal olevasse Jäägri sauna, jahimaja kelder on hoopiski vett täis.


Kõik õuealal lahti olnud asjad, nagu pingid, grill, kanuud, on kinni seotud, sest muidu kannaks vool need lihtsalt minema, nagu juhtus jahisilla ja mõningate esemetega.

Lammasmäe puhkekeskuse perenaise Helbe sõnul uputab juba esmaspäevast saadik. “Ühel õhtul tulin töölt, sissesõidutee ette olid suured jäälahmakad tulnud. Võtsin kepi ja tagusin jääd puruks,” meenutas perenaine uputuse algust.

Samas veel mõni aeg tagasi näis talle, et uputus jääb tulemata, aga järsku hakkas vesi tõusma. Eile oli vesi nii kõrge, et jalakäijate silla ja veepiiri vahel oli vahest 10-15 sentimeetrit. Kusjuures tavaliselt sõidetakse jalakäijate silla alt kanuudega läbi.

Et territooriumil liikuda, lae­nas perenaine töömehe käest kalamehekummikud jalga ja sumpas kepile toetudes ma­dalamast veest läbi. “Pimedasse ei tohi ennast unustada. Ikka valges tulen koju, siis näen, kuhu astun,” kirjeldas pe­re­naine, kuidas suurvesi tema töö­rütmi seab. Eile lõunaks oli vesi juba tasapisi alanema haka­nud, nii et Helbe pääses Jäägri sauna. Väikestele majadele veel ligi ei saa: vesi on seal nii sügav, et tõuseb üle kalamehekummikute.

Helbe sõnul uputas ka möödunud aastal, aga mitte nii võim­salt ega pikalt. “Eelmisel aas­tal ei pääsenud kahel päeval läbi, aga siis polnud vesi nii kõr­ge, sai džiibiga läbi sõidetud,” meenutas perenaine, lisades, et kaks viimast kevadet on ol­nud tõeliselt omanäolised.

Juba pikki aastaid puhkekes­kuse perenaisena töötanud Helbele ei meenunud, et kunagi varem oleks nõnda kõvasti uputanud.


Vetevälju jagub ka Assa­mal­la luhale ja selle naabruses asuvale Võhmetu-Lemmküla karstialale, kuhu on tekkinud kümneid väiksemaid ja suuremaid veekogusid, millest nii mõnigi on mitme hektari suurune.
Assamalla elanik Meeli Kuntur, kelle kodu asub luha ääres, rääkis, et suurvesi on juba tunginud maja keldrisse.
“Olen üleujutustega Assa­mallas harjunud ja viisin varakult keldris asuva toidumoona tulvavee eest ära,” kõneles Kuntur.

Ta lisas, et Assamalla inimesed on tublid ega virise.
“Vesi on Assamallas enda alla matnud mitu kodude juurde viivat teed. Õnneks saab kõrge kummikuga veel majade juurde minna, aga kui veetõus jätkub, muutub olukord järjest murelikumaks, sest suurvesi võib tungida majadesse,” rääkis Kuntur.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles