Põllumees ei taha saagida oksa, millel ise istub

Ott Läänemets mullu sügisel hernepõllul. Ökoalal on mõistlik kasvatada ennekõike just liblikõielisi. Foto: Marianne Loorents

Põllumehed on pärast siinsete mesilaste hukkumist ebamugavas olukorras. Kuni kindlat süüdlast teada pole, lasub kõigil põlduritel mürgitamisvari. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul tuleb taimekaitsega seonduvat nii linnainimesele kui ka põllumehele selgitada.

Olav Kreeni sõnul teadvustavad põllumehed järjest rohkem endale seda, et nad peavad olema võrdne ühiskonna osa, ja seda nad ka olla tahavad. “Me panustame, aga tahame, et teine pool meid tunnustaks selle eest, mida me enda arvates panustame. Selline üksteise aktsepteerimine peaks olema,” ütles Kreen.

Kreeni sõnul on praegu ainult üks mesilaste mürgitamise lugu seotud pritsimisega. Teiste juhtumite puhul ei ole taimekaitsevahendit tuvastatud. “See on ainult Lääne-Virumaa teema. Kahe mesila, ja ma kahtlustan, et ühe põllumehe ...” lisas Olav Kreen.