Saladuslik Kaliküla näitab teed tulevikku

Martin Pent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurjakuulutava piraadilipu all müüsid põngerjad hoopis aiasaadusi.
Kurjakuulutava piraadilipu all müüsid põngerjad hoopis aiasaadusi. Foto: Kasper Mäe

Teame, et külad olid ikka enne linnasid. Aga Kalikülas on vastupidi, see on otsekui külakultuuri postmodernistlik erand – väike ja pisut mõistatuslik asula, mille linlased on rajanud selleks, et linnast puhkust saada.

Viru-Nigula vallas asuvas Kalikülas kulgeb elu omasoodu: rahulikult, vaikselt. Kitsast kruusateed pidi liikuv auto reporteritega salongis jõudis väravateta vana traataia avausest läbi sõites külla sisse ning ei möödunud minutitki, kui juba olid kohalikud uudistamas. Aja möödudes tugevnes üha enam tunne, et vähemasti selle koha puhul pole traataed sugugi vaid sümboolne piir, nagu see valdavalt on.

Ruttu sai selgeks, et külasse ametlikult sisse kirjutatud inimeste arv ehk 33 paika ei pea, ja mis seal imestadagi, kui ümberringi paiknevad ilusad suvekodud. Inimesi on ilmselgelt rohkem. Tähelepanu koondus loomulikult saabunud võõrastele. Meid ümbritsesid kenad aiad, viisakad hooned, nii et tahes-tahtmata mõjusime rahurikkujatena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles