Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arknal nopib masin marjad 23 000 sõstrapõõsalt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hästi saaki andvatelt põõsastelt suudab kombain päevas umbes kaks tonni marju korjata. | FOTO: Meelis Meilbaum

Arkna tervisekülas ülemöödunud sügisel maha istutatud 23 000 mahedat mustasõstrapõõsast annavad tänavu esimese saagi, mille koristamiseks osteti Poolast spetsiaalne masin.

Seda, et nii suurelt hulgalt põõsastelt ei jõuta eluilmaski marju käsitsi korjata, teadvustati Arkna tervisekülas juba siis, kui istandikku rajama hakati.

MTÜ Arkna Terviseküla tegevjuht Nele Rogenbaum kõneles, et koristusmasin vaadati välja veel enne istikute mulda panemist ja masina laiuse järgi mõõdeti täpselt välja põõsaste reavahe. Kõik selleks, et traktori järel veetava koristusmasinaga mugav toimetada oleks.

Tervisekülas marjakasvatuse eest vastutav Arkna Karjatalu OÜ taimekasvatusjuht Lauri Pentjärv lisas, et sõstraistandikku rajades sai sordidki valitud sellised, mis mõeldud masinaga korjamiseks. Need on «Gofert», «Tines» ja «Ruben». «Sõstrad, mille marjad on natuke tugevama kestaga, mahedalt kasvatamist silmas pidades haiguskindlamad ja rohke vitamiinisisaldusega,» selgitas Pentjärv.

Istandikus esimest korda masinaga toimetama asudes vajas selle tööpõhimõtete selgeks saamine natuke katsetamist, kuid asi saadi küllaltki kiiresti klaariks. «Põõsastele õnneks palju viga ei teinud selle katsetamise käigus,» märkis taimekasvatusjuht, lisades, et masin kohtleb marju leebelt ja nendega kaasa tulevatest lehtedest suurema osa viskab välja ise.

Päris ühe mehe töö pole marjakoristus siiski ka selle masinaga – lisaks traktoriroolis istuvale juhile on vajalik operaator, kes toimetab n-ö puldis: korjab marjakastidest välja lehesodi ja putukad, kui need peaksid sinna sattuma.

«Marju korjame väikestesse kastidesse. Kui sort annab korralikult välja, on vaja päris tihti täis kastid tühjade vastu vahetada. Ega me vahepeal seisma ei jää,» selgitas Lauri Pentjärv ja tõi näiteks, et ühest põõsareast on rekordina korjatud 18 kaheteistkümnekilost kasti marju.

Üleeile lõunaks oli korjatud üle pooleteise tonni musti sõstraid, ja seda kõigest kahe päevaga. Pentjärve sõnul oleneb saagikus muidugi sellest, kui palju üks või teine sort marju annab. «Kui sort annab korralikult välja, siis ma arvan, et meil ei ole probleemi päevaga kaks tonni korjata.»

Lisaks mustadele sõstardele saab masinaga korjata ka punaseid ja valgeid sõstraid, arooniaid ja isegi vaarikaid.

Vaarikate tarvis tuleb lihtsalt metallist vardad vahetada plastist varraste vastu ning seadistada masin nõnda, et see oksi väga tugevasti ei raputaks, sest vaarikad küpsevad varre küljes järk-järgult, mustad sõstrad põõsas aga enam-vähem ühel ajal.

Päeva jooksul kogutud saak viiakse õhtul Simunasse külmkuivatustehasesse, sest tervisekülas alles mõeldakse ja katsetatakse, millist omatoodangut sõstardest tegema hakata. Nele Rogen­baum ütles, et mahlategemise soov on siiski kindel.

«Vastu talve peaks valmis saama jääkeldrisse rajatav pood. Siis on meil juba mitu omatoodet pakkuda: meierei juustud, mesi, ja kui kõik sujub, tuleb ka tatar,» lausus tegevjuht.

Praegu laiuvad musta sõstra põõsad kuue ja poole hektari suurusel alal, kust järgmisel seitsmel aastal loodetakse igal hooajal koguda 30 tonni saaki. Tänavu sügisel aga pannakse kasvama veel üle 10 000 istiku.

Mustade sõstarde kasvatamise kasuks otsustati Rogenbaumi sõnul nende marjade heade omaduste ja C-vitamiini rikkuse pärast. «See on puhas tervisekuld,» märkis ta.

Tagasi üles