EELK vaimulik Avo Kiir on praostiametis viimaseid päevi, aprilli lõpus toimuval sinodil valitakse Virumaale uus praost.
Virumaal vahetub peagi praost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avo Kiir on Viru praostiks valitud neli korda järjest ning on neid kohuseid täitnud kokku kuusteist aastat.
Viimatistel valimistel andis ta mõista, et võtab praosti kohustused enda peale vaid järgnevaks neljaks aastaks, mis täitub 28. aprillil, kui Pühajõel tuleb kokku sinod.
Avo Kiire sõnul on ta end nende aastatega praosti ametis ammendanud.
EELK peapiiskopi Andres Põdra hinnangul on Viru praostkonna elu olnud heades kätes.
“Usun, et kui õpetaja Kiir praosti ametist loobub, leiab ta aega ja jõudu rakendada end rohkem mõnes muus kirikuelu valdkonnas,” ütles Põder.
Kui Avo Kiir 1995. aastal praosti ameti vastu võttis, oli olukord pisut teistsugune kui nüüd - tol ajal oli kergem koguduste kaadriga.
“Ajapikku on vaimulike leidmine raskemaks muutunud. Tasustamise küsimus on väga tõsine ning üha vähem inimesi seob end selle valdkonnaga puhtmateriaalsetel kaalutlustel,” selgitas Kiir. Ühe võimaliku lahendusena näeb ta tulevikus EELKs n-ö haldusreformi ning kobarkoguduste teket.
“Ei ole mõtet väikestel kogudustel iseseisvalt eksisteerida. Näiteks Illuka, Tudulinna ja Iisaku, nad võiksid koonduda kobarkoguduseks,” täpsustas Kiir.
Sel juhu oleks neil kogudustel ühine nõukogu, juhatus ja raamatupidamine, kuid jumalateenistused toimuks endiselt senistes paikades.
Oma praostiks olemise aja ühe olulise asjana tõi Avo Kiir välja praostkonna päevade algatamise traditsiooni. “Inimesed tuleva kokku ja näevad, et ei ole üksi oma koguduse väikses ringis, vaid neid on rohkem,” rääkis Kiir.
Samuti on tema jaoks olulised head suhted Saksa Husum-Bredstedti sõpruspraostkonnaga.
Need on küll hetkel soiku jäänud Saksamaal toimunud luterliku kiriku reformi tõttu, mille käigus ühinesid kolm praostkonda.
Paralleelselt praosti ametiga on Avo Kiir olnud ka Jõhvi linnavolikogu esimees, volikogu liige ja 2003. aastast Iisaku vallavanem.
Avo Kiir on juba varem märkinud, et näeb oma mantlipärijana Rakvere Kolmainu koguduse õpetajat Tauno Toompuud, kes on praegu abipraosti kohusetäitja, kuid kel on kirikuseaduse kohaselt neli aastat puudu õpetajastaažist.
“Kui ma ise alustasin, oli ka minul kaks aastat puudu ning olin seni praosti kt. Üks võimalus on valida kohusetäitjana, aga seda otsustab peapiiskop - kui tal on võtta nõutud staažiga inimene, kes vastab kirikuseadusele, siis ta loomulikult võtab, aga niipalju kui olen rääkinud vanemate tegijatega, siis Villu Jürjo ja Peeter Kaldur, kes võivad kõne alla tulla, on nõus siiski vaid ühe ametiaja olema ning nelja aasta pärast võiks tulla keegi noorem inimene,” rääkis Avo Kiir.
EELK peapiiskopi Andres Põdra sõnul töötab Viru praostkonnas mitu õpetajat, kes vastavad praostikandidaadi nõuetele. “Praegu, kui on veel läbirääkimiste aeg, on nimesid ennatlik nimetada,” märkis Põder.
Ajaleht Põhjarannik on välja toonud, et praostile esitatavatele nõuetele vastavad neli vaimulikku: Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo, Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur, Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson ja Haljala Mauritiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi.
Järgmisel Viru praostil tuleb esimeste asjadena Avo Kiire hinnangul leida Lüganuse kogudusele õpetaja ja välissuhetes tegeleda Saksamaa sõpruspraostkonnaga.
Avo Kiir jääb vaimulikuna edasi teenima Tudulinna, Illuka ja Iisaku kogudust ning vastutab Lüganuse, Viru-Nigula, Kunda ja Narva-Jõesuu koguduse eest, kus kohapeal on teenimas diakonid.