Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vastukaja: võimlemine on võluv

Samal teemal: Merly Raudla “Iluvõimlejad näevad vett ja vilet” 4. augusti Virumaa Teatajas

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Natalja Inno. | FOTO: Eesti Olümpiakomitee

Virumaa Teataja ehmatas lugejaid ja paljude noorte võimlejate pereliikmeid kirjeldusega Vinni spordikeskuses treeningulaagris olnud Peterburi iluvõimlejate treenimise karmidest meetoditest.

Palun sellest artiklist mitte teha järeldusi Eesti võimlemise ega Eesti treenerite kohta.

Võimlemine on harrastatavaim spordiala Eestis, ühendades üle 23 600 registreeritud inimese spordi- ja võimlemisklubides.

Eri võimlemisalasid ning aeroobika- ja rühmatreeninguid ühendab Eesti Võimlemisliit, mis kuulub Eesti Olümpiakomiteesse, Rahvusvahelisse Võimlemise Föderatsiooni, Euroopa Võimlemisliitu ning Rahvusvahelisse Rühmvõimlemise Föderatsiooni.

Palun sellest artiklist mitte teha järeldusi Eesti võimlemise ega Eesti treenerite kohta.

Võimlemine on mitmekülgne, meil on sportlasi sportaeroobikas, sportakrobaatikas, akrobaatilises rühmvõimlemises (teamgym), trampoliinvõimlemises, rühmvõimlemises, iluvõimlemises, ja muidugi palju harrastajaid tantsulises võimlemises ja aeroobikas.

Rahvusvahelises tippspordis on parimad tulemused praeguseni saavutanud Eesti iluvõimlejad.

Seni ainsa Eesti iluvõimlejana on olümpiapääsme teeninud Irina Kikkas-Nõomaa, kes sai 2008. aastal Pekingi OM-il 20. koha.

Käesoleva aasta maikuus toimunud Euroopa meistrivõistlustel tuli Eesti koondis võistkondlikus arvestuses 9. kohale 25 riigi seas, juunioride rühm saavutas väga kõrge 7. koha ning meie tänavune parim meistriklassi iluvõimleja Olga Bogdanova 63 võimleja seas 18. koha ning teenis pääsme järgmise aasta finaalvõistlustele.

Need tulemused on tulnud võimlejate ja treenerite sihikindla tööga paljude treeningtundide vältel, arendades koordinatsiooni, osavust, täpsust, hüppevõimet, painduvust, sirutusi, graatsiat ja kauneid pöördeid. Iga saavutuse taga on eneseületamine ja -distsipliin.

Eesti võimlejaid treenivad Eesti Võimlemisliidu kutsekomisjonilt treenerikutse saanud treenerid, kes on koolitatud arvestama laste omadusi. Iluvõimlemine nõuab kehalisi eeldusi, mistõttu piisava loomuliku painduvuseta lapsi treenerid suurema nõudlikkusega võistlusklassidesse ei suunagi. Neile leitakse võimetekohased harrastusvõimalused või vähem nõudlikud võistlusklassid.

Ka tasakaalustatud tervislik toitumine on võimlejatele oluline, selleski koolitatakse nii Eesti võimlejaid kui ka treenereid.

Nagu iga sport, tähendab iluvõimleminegi lapsele pingutust, eneseületust, distsipliini, õpetab sihikindlust ja töökust, toob õnnestumisi ja rõõmu, aga mõnikord ka kaotust ja pettumust. Seda sporti ei tohi aga teha laste tervist ohvriks tuues, see on Eesti Võimlemisliidu iluvõimlemisega tegelevate liikmesklubide selge põhimõte.

Kutsun tüdrukuid julgelt trenni tulema ja kõiki huvilisi meie võistlustele kaasa elama!

Tagasi üles