Pedassaarel asendus avaliku parkla märk üle öö eramaa sildiga

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumuse jõud on suur. Kui ikka 15 aastat järjest igal suvel on ühes ja samas kohas pargitud, siis pargitakse sinna ka edaspidi - hoolimata sildist "Eramaa".
Harjumuse jõud on suur. Kui ikka 15 aastat järjest igal suvel on ühes ja samas kohas pargitud, siis pargitakse sinna ka edaspidi - hoolimata sildist "Eramaa". Foto: Marianne Loorents

Pedassaares ujumas käijad on umbes viimased 15 aastat saanud oma auto jätta avaliku parkla märki kandvale maalapile. Möödunud nädalal aga kadus parklat tähistav märk ja asemele ilmus silt “Eramaa”.

Pedassaare küla elanik, Kaarli talu peremees Harald Lass teadis rääkida, et tähiste vahetuse taga on sealsamas kõrval elav kinnistuomanik, ajendiks aga ühel pühapäeval tekkinud sõnavahetus.

Nimelt olnud parkla ilusal päeval rannaliste autosid täis ja parkla kõrval asuva maja perenaine ei pääsenud kaevu juurde.

Sellest andnud ta märku nendele autojuhtidele, kes parasjagu parklas viibisid. Vestlus aga paisunud konfliktiks.

Kui nüüd rääkida RMK-ga, et saaks parkla rajada sinna. Viia parkla senisest asukohast merele tunduvalt lähemale, mis peaks inimestele rohkem sobima.

“Järgmine päev oli parkla märk ära võetud ja pandud asemele silt “Eramaa”,” kõneles Lass.

Vihula vallavanem Annes Naan selgitas, et tegelikult ongi tegu eramaaga, mis kuulub sellelesamale kinnistuomanikule, kes parkimisprobleemile tähelepanu juhtis.

“Maaomanik on umbes 15 aastat tagasi andnud suusõnalise nõusoleku, et sinna võib parkla rajada. Kuna vald ei pidanud toona vajalikuks parklaks olevale maaalale servituuti seada ehk maakasutust seadustada, olevat maaomanik nüüd öelnud, et on ümber mõelnud ega soovi lasta maatükki parklana kasutada,” valgustas vallavanem asjade käiku.

Naan lisas, et maaomanikul on õigus nõuda, et maalappi parklana enam ei kasutataks.

Nüüd on Vihula vald sunnitud nuputama, millised on võimalused tagada puhkajatele pääs mere äärde. Neeme alguseni viib vallale kuuluv kitsas tee, neem on juba RMK oma. “Kui nüüd rääkida RMK-ga, et saaks parkla rajada sinna. Viia parkla senisest asukohast merele tunduvalt lähemale, mis peaks inimestele rohkem sobima,” arutles vallavanem.

Samas ütles ta kohe, et selline plaan võib tekitada paksu verd nende kinnistute omanikes, kelle krundid jäävad vallale kuuluva kitsa tee äärde. “Et nüüd sõidate meie õuest läbi ...” rääkis vallajuht paar sammu ette mõeldes, kuid ütles kohe, et nendel kinnistuomanikel puudub õigus protestida, sest omavalitsus saab lubada liigelda vallale kuuluval teel.

Kuigi ühtegi otsust parkimise korraldamiseks veel vastu võetud ei ole ja konkreetsete tegudeni tänavu suvel kindlasti ei jõuta, on Naani hinnangul ikkagi kõige tõenäolisem variant rajada parkla RMK maale ja selle tarvis asutakse nüüd läbi rääkima.

“Seda, et inimene [eramaaomanik – toim.] oma meelt muudab, tõenäoliselt ei juhtu,” nentis vallajuht, lisades, et kui RMK-ga kokkuleppele jõutakse, on omavalitsus valmis parklana kasutusele võetavat ala killustikuga tugevdama ning vajadusel ka vallateed parandama.

Mida aga silt “Eramaa” tähendab ja kas ning millised piirangud seab?

SA Keskkonnaõiguse Keskuse välja antud keskkonnaseadustiku kommenteeritud versioon ütleb, et see on vaieldav, kuidas mõista laialdaselt kasutusel olevaid silte kirjaga “Eramaa” või “Eravaldus” – kas lihtsalt teavitusena selle kohta, et jõutud on eraõigusliku isiku maale või keeluna maal viibi-

da.

“Silte tuleks tõlgendada keskmise mõistliku inimese arusaamast lähtuvalt. Omaniku tahe võib selguda väljapandud sildi asukohast või muudest asjaoludest. Näiteks kui kaardil või maastikul tähistatud avalik jooksu- või matkarada jätkub ka “Eramaa” sildiga märgistatud alal, võib matkaja või sportija silti mõista lihtsalt teatena selle kohta, et edaspidi tuleks olla tähelepanelik ja hoolikas eraomaniku õiguste austamiseks. Olenevalt märgi asukohast ja kujundusest võib sama kirjaga sildist aga välja lugeda ka omaniku selge tahte tema maal lubatud tegevuste piiramiseks või võõraste maal viibimise täielikuks keelamiseks,” ütleb keskkonnaseadustiku kommenteeritud versioon.

“Vaidluste vältimiseks tuleks täielikku viibimiskeeldu väljendada võimalikult selgelt. Selgeks keelutähiseks on näiteks silt kirjaga “X talu maa. Võõrastel viibimine keelatud”, keelumärgi kujundusega silt “Eramaa” või maatükki piirav, inimeste liikumise takistamise otstarbel rajatud aed või tara. Silmas tasub pidada ka seda, et liiklusseadusekohased keelumärgid “Sõidu keeld” ja “Sissesõidu keeld” keelavad üksnes sõidukite liikumise, kuid ei laiene jalakäijatele,” täpsustab kirjutis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles