Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Karu nähes jooksu ära pista

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Karu. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Esimesel augustil algas karujahihooaeg. Rakvere jahindusklubi juhi Jaan Villaku sõnul on Lääne-Virumaal tabatud juba kolm karu.

Jaan Villak soovitas inimestel karu nähes jääda rahulikuks, kuid samas hoida distantsi ja mitte minna looma lähemalt uudistama. Samuti ei tohiks jooksu pista, kõige mõttekam on, selg ees, karust rahulikult eemale liikuda.

Reeglina kardab metsaott hoopis inimest, mistõttu peaks karu nähes tegema end võimalikult nähtavaks, suureks ja kuuldavaks. “Kui puu alla kükitada, võib karule jääda mulje, et tegemist on hundi või mõne muu vaenlasega, mistõttu võib ta inimest rünnata,” selgitas Villak.

Aga kui inimene peaks sattuma emakaru ja poegade vahele, võib olukord ohtlikuks kujuneda, sest emakaru võib arvata, et inimene teeb poegadele liiga. Sellisel juhul võib emasloom ka rünnata. Siis peaks inimene kohe taanduma ja tegema karu hirmutamiseks kõva häält.

Reeglina kardab metsaott hoopis inimest, mistõttu peaks karu nähes tegema end võimalikult nähtavaks, suureks ja ­kuuldavaks.

Lääne-Virumaal tohib hooaja jooksul küttida 13 karu. Jaan Villaku hinnangul on maakonnas karusid üsna palju. Mesikäppade peamised asualad on Tudu, Kunda ja Simuna piirkond. Üks tänavu kütitud karudest ongi kätte saadud Tudust ja üks Kundast.

Esmalt püütakse kätte saada karud, kes on loodusele või inimestele mingisugust kahju teinud. “Eelmisel aastal tabati karu otse mesitaru lõhkumiselt,” ütles Villak.

Midagi sellist juhtub väga harva, reeglina on karu väga raske kätte saada. Tegemist on ääretult ettevaatliku loomaga, kes saab kohe aru, kui tema elukeskkonnas on mõni muutus toimunud. Jahimehed peavad olema väga kannatlikud.

Karuluuret hakatakse tegema juba kevadel, et näha, kus mesikäpad liiguvad. Kui küttimishooaeg pihta hakkab, istuvadki jahimehed tundide viisi puu otsas, lootes karu tabada. “Karud on jahimehe tugevaimad vastased, nad on väga kannatlikud, mistõttu peab jahimees olema ekstra tugeva närviga,” kõneles Jaan Villak naerdes.

Kui põtrade, metskitsede ja hirvede küttimisel on võimalik potentsiaalselt tugevad isendid ellu jätta, siis karude puhul valikküttimist ei rakendata. Ellu jäetakse vaid poegadega emakarud.

Karu küttimine on väga kulukas, peale tabamist tuleks loom nahastada. Selleks peab tihti appi kutsuma spetsialisti, sest valesti tegutsedes võib naha hoopiski ära rikkuda. Seejärel on vaja loomalt võtta proovid, mis lähevad keskkonnaametisse uuringuteks. Kuna karu sööb palju igasuguseid raipeid, peab enne liha viimist lihatööstusesse kindlaks tegema, ega karulihas pole haigustekitajaid.

Sel hooajal Kunda kandis karu küttinud Hannesel oli palju õnne, et ta oma elu esimese karu pärast 15 aastat jahiloa omamist nii kergelt kätte sai. “See oli juhuse kokkulangemine ja pime õnn,” ütles mees.

Kui tavaliselt on karujaht väga keeruline ja mehed peavad pikki tunde veetma puu otsas pukis istudes, siis Hannes tabas karu luurel olles, nii et karu oli temast umbes 40 meetri kaugusel.

Peale lasku pani loom jooksu, aga kui mehe koerad karu leidsid, oli too juba surnud. Metsaott oli emane ja kaalus 165 kilogrammi.

Kuna Hannes oli ka juba varem karudega kokku puutunud, erilist hirmu ega adrenaliinitaseme tõusu ta ei kogenud.

Tagasi üles