Šokolaadi armunud ja sporti kiindunud

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robert Salep.
Robert Salep. Foto: Agnes Aus

Päike-(p)õues-energia on teatud inimestes ühtsoodu nähtaval. Nad võiks, nagu ütleb laulusalm, olla su mina või teine. Võiks olla su akude laadijad ... Päikesepoiss Robert Salep (28) on tiivustaja, kellel on pähe tulnud õppida lasteaiaõpetajaks, südikust osaleda triatlonil ja julgust jääda isapuhkusele. Ometi paneb vinge võimsa mehe tumedam pool teda uskuma: iseendaga koos kulgeda polegi alati kõige toredam.

Robert Salepil algasid sel suvel tööpäevad täpselt 4.45. Ei, Aqva spordikeskus, kus ta müügijuhina töötab, polnud unetutele ega alati trenni ihkavatele spordihingedele avatud. Usina treenijana ei võtnud ta ka ise varahommikul suunda kastesele metsarajale, vaid läks hoopis posti laiali vedama. Just nimelt, sellele mehele juba niisama passimine ei sobi. Ega meeldigi.

“Olin suvel poole kohaga postiljon,” räägib Salep. “Miks küll?” kordab ta küsimust ja jutustab loo, kuidas tuttav oli visanud näoraamatus õhku üleskutse hakata postimeheks ja tema pisut naljaviluks ütleski, et kuna ta nagunii ei maga, võib tulla. Aga võta näpust – meest sõnast, härga sarvest –, nii tuligi mõni nädal hiljem minna. “Selle töö juures üllatas mind kõige rohkem, et see pole lihtsate killast. Füüsiliselt pole see ka maailma kõige raskem, aga eks see hommikune ärkamine võtab aega,” tunnistab Salep.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles