Maris Meos (24) oli veendunud, et ta lihtsalt peab sel aastal, nagu tavaliselt, jõudma kindla peale Viru Folgile. Mõeldud - tehtud. Inglismaalt saabunud lennuk maandus reede lõunal Tallinnas. Neiu võeti autole ja toodi mõnusasse kalurikülla, kus emotsioonid lendasid kohe üles. Ta ei olnud ammu käinud kontserdil, kus kõlaks eestikeelne laul.
„Kuulasin laule, seekord jõudsid nende sõnad väga tugevasti otse minu südamesse. Väga emotsionaalne oli kuulda muusikat oma emakeeles. Kalle Sepp ja Mikk Tammepõld esitasid lisaks omaloomingule väga palju lugusid teistelt. Selliseid, mis on saatnud mind minu eluteel,“ rääkis Meos, kes käis Inglismaal mõni aeg tagasi maailmakuulsa Coldplay võimsal kontserdil. „Neid kahte ei saa võrrelda, aga emotsioonid olid sama võimsad.“
Viru Folki nimetab neiu oma kodufestivaliks – seitse aastat tagasi oli see esimene festival, kuhu tal oli võimalus minna. Tookord nauditi muusikapidu koos sõpruskonnaga ja eriline emotsioon saadi Zetode esinemisest koos Jaan Pehkiga.
Seekord on ta tööl lavamänedžerina nagu viimasel kahel aastal. See tähendab, et ta võtab esinejaid oma laval vastu ja teeb neile esinemispaigas olemise võimalikult heaks.
Inglismaale jõudis Maris nii, et lõpetanud Kadrina keskkooli, läks ta õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse huvijuhiks ja loovtegevuse õpetajaks. Oli aasta 2015, kui ta kandideeris Inglismaale Erasmus+ koolitusele. ASHA Centre´is musitseeris tookord 30 noort eurooplast lausa kaheksa päeva.
Neiu oli esimesest päevast kindel, et see on tema koht. „Jätsin killukese endast sinna,“ ütles Meos.
Nii kandideeriski ta juulis koolitusele, mille sisuks lugude vestmine. Siis teadis ta juba, et soovib tulevikus tulla tagasi pikemaks perioodiks. „Augustis läksin teatriteemalisele koolitusele ja korraldasin nõnda, et saaksin minna aasta pärast Euroopa vabatahtlikkusse teenistusse,“ rääkis Meos. Seejärel oligi ta kümme kuud vabatahtlik ja tegi oma tööd nõnda kirglikult, et viimastel kuudel pakuti talle projektijuhi tööd Forest of Deanis.
Maris on kindel, et välismaale ta siiski ei jää. Ta kavatseb võõrsil töötada paar aastat ja siis naasta.
Kadrinasse, oma kodupaika, jõuab ta alles täna õhtul, mil festival läbi. Enne septembri algust, kui Maris sukeldub Inglismaal töösse, on tal plaanis korda saata nii mõndagi. „Kavatsen endasse kultuuri ammutada nii palju kui võimalik. Kindlasti lähen Huljale vanaema juurde pannkooke sööma. Ta ootab väga.“
Üks plaan on Marisel veel: oktoobris tahab ta jõuda Kadrina keskkooli kokkutulekule.