Kokku kasvanud sarnaste elu on seiklus

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseikoer Nitro.
Politseikoer Nitro. Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere politseimaja pika koridori lõpust kostab: “Auh!” Just niimoodi teretab üks imeline olevus: armas, rõõmus, tark voolujooneline Belgia lambakoer Nitro. Kohe on ta oma oskuste ja ülesannete kõrgusel – üle nuusutades teeb ta justkui dokumendikontrolli. “Puhas, ei ole ainet,” ütleb Tarmo Nukka Nitrole. Oma meeskonnakaaslasele, sõbrale ja pereliikmele.

Sellest, et politseikoer Nitro ja koerajuht Tarmo Nukka on kokku kasvanud, saab aru hetkega. Nende kahe suhtlus ja silmside kinnitavad levinud tõsiasja: koer ja peremees on pisut ühtmoodi.

Iseloomustades Nitrot, ütleb Nukka, et koer on natuurilt tema moodi. “Kuidas ennast ikka oskad kirjeldada? Minu iseloomujooned kanduvad temale ja tema omad mulle. Me oleme sarnased.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles