Kolumn: Raki veri 3

Jüri Lainevoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Lainevoog.
Jüri Lainevoog. Foto: Meelis Meilbaum

Raki surmast inspireeritud kurvas loos on nüüd aeg jõuda peamiseni – kuidas ikkagi tekkis kohanimi Rakvere ja mida see tähendab.

Analüüsiks tuleb kõigepealt võimatu eraldada võimalikust. Lahtimuukimise mõttes võimatu on lõpuliide “-vere”, mille kallal vist kõik eesti etümoloogid hambaid proovinud. Toponüümi tagaosana võib see viidata nii veerele, voorele, alemaale, läheduses asuvaile rauarikastele allikatele, elanike ühisele verele sugulaslikus mõttes, tapmis- või lahingupaigale, tähelepanuväärivalt rohket punast tooni tekitavale taimestikule (“taas punab päiksekiirtes pihlapuu ...”) ja veel mitmele asjale, olles lisaks laialdase leviku tõttu teadmatust  minevikust saati kasutuses ka lihtsalt asulat märkiva täiendina.

Näiteks 1715. aasta eestikeelses uues testamendis on Appiuse Foorum (Forum Appii) tõlgitud Apivereks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles