Verekeskus kutsub Väike-Maarja inimesi doonoripäevale

Margus Martin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doonorid.
Doonorid. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 7. septembril kella 11–15 Väike-Maarja seltsimajas (Pikk 2) toimuvale doonoripäevale.

"Oleme üle veerandaasta taas Väike-Maarjas doonoripäeva korraldamas. Siin on stabiilne doonorite kogukond, kes iga kolme-nelja kuu tagant meie doonoripäevadel usinalt käib," lausus Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. "Viimasel ajal on haiglate tellimustest johtuvalt eriti suur nõudlus reesusnegatiivse vere järele, kuid ka teiste veregruppide verevarud vajavad täiendamist. Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud!"

Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Väike-Maarjas mais, mil doonoripäeval käis 52 inimest. Tervislik seisund lubas verd loovutada 44 doonoril, kellelt koguti ligi 20 liitrit verd.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kilogrammi kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.

Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.

Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 18 000 patsiendile aastas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles