Läinud nädalavahetusel Tartus toimunud Baltimaade suurimal maamessil olid tähelepanu keskmes ka Virumaa firmad ja ettevõtjad, kelle toodang on tuntud nii kodumaal kui kaugemal.
Virulased jäid maamessil pildile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maamessi kaalukamad märksõnad olid “tehnika”, “metsandus”, “aiandus” ja “Eesti toit”. Järjest häälekamalt annavad endast märku kodumaised turismiarendajad, näiteks sisuka ekspositsiooniga tutvustasid vaatamisväärsusi ja puhkuse veetmise võimalusi Ida-Virumaa turismiteenuste osutajad.
Aastaid on maamessile oma uudistoodangu toonud kontsern E-Betoonelement, ekspositsiooniga oldi väljas seegi kord. Firma tootmisüksuse Cabro Divisjon objektijuht Kaido Kindel, kes töötab osakonnas, mis toodab Rootsi firma Abetong AB litsentsi alusel ajakohaseid ja ökonoomseid söödahoidmist võimaldavaid betoonelementidest tranšeehoidlaid Aconsilo, betoonelementidest järelpingestatavaid rõngasmahuteid Acotank ning muid keskkonna- ja põllumajandusobjektide elemente. Objektijuht kinnitas, et pärast kriisiaastaid on maaelu hakanud taas elavnema ja tehakse uusi investeeringuid tootmisesse.
Kaido Kindel rääkis, et uudistootena arendati Cabro Divisjonis välja 3,4 meetri kõrgune silohoidla. “Turul tekkis toote järele vajadus ja meie arvestasime klientide sooviga,” ütles Kindel.
Tema sõnul on nimetatud mõõtudega silohoidla vastu tundnud huvi peale eestimaalaste ka Soome põllumehed. “Juba on esimesed kaks 3,4 meetri kõrgust silohoidlat ehitatud ja tellimusi on tehtud uute silohoidlate rajamiseks,” kõneles Kindel.
Välja on töötatud ka uued ja suuremad Acotank™ mahutid, mis sobivad farmide juurde loomapidamise jääkproduktide sõnniku ja virtsa hoidmiseks. Kui varem toodeti elemente 120kuupmeetristele kuni 6200kuupmeetristele farmimahutitele, siis nüüd valmistatakse betoonelemente kuni 9000kuupmeetristele mahutitele. “Ka selle mahuti väljaarendamise tingis turunõudlus,” lisas Kindel.
Cabro Divisjoni juht Kalle Kõllo rääkis, et piimatootmine koondub Eestis suurfarmidesse, kus soovitakse toota palju ja väheste kuludega. Sellest ka kasvav nõudlus suurte silohoidlate ja farmimahutite järele. Loomulikult ei tohi maaelu välja surra ja koonduda üksnes suurfarmidesse ning seepärast pakub Cabro Divisjon toodangut ka väikefarmide tarvis.
Talvel tuli Eestimaa turule Leedu põllumajandusfirma AS Dotnovas Projektai, kelle üks esindustest asub Rakveres. Müüakse selliste tuntud firmade nagu Case IH, Kverneland Group ja Cimbria põllumajandustehnikat. Nüüd oldi oma ekspositsiooniga maamessil.
Rakvere esinduse juhataja Aivo Põld ütles, et farmerite huvi nende müüdava tehnika vastu on suur. “Ei käida üksnes uudistamas, vaid esitatakse konkreetseid ostusoove. Ilmselt annab farmeritele kindlustunde, et lisaks põllumajandusmasinate müügile pakume ka tehnika hooldusteenust,” rääkis Põld ja lisas, et põllumees on kriisiaastate katsumustest välja tulnud ja uue tehnika muretsemisega vaatab optimistlikult tulevikku.
Aastaid on olnud maamessidel esindatud Tamsalu EPT AS. Ettevõtte metallitöökoda toodab haarats-virnastajaga kallurkärusid, hüdraulilisi lumeroope, järelveetavaid planeerimisgreidereid, mitmesuguseid koppasid ja seadmeid ekskavaatoritele ja turbatootmismasinatele. Tootmismahust 85 protsenti eksporditakse põhjamaadesse.
Tamsalu EPT tootmisjuht Aivar Maasik kinnitas, et seekordsel maamessil on märgatavalt suurenenud Eesti metsa- ja põllumeeste huvi nende toodangu vastu. Seegi on märk majanduse elavnemisest ja kohalike ettevõtjate ostuvõime suurenemisest.
Populaarsel maamessil jagus huvi ja tähelepanu ka väikeettevõtjatele
Jänedal tegutsev puukujude meisterdaja Raivo Perandi oli messil oma puukujudega. Neid on ta valmistanud lasteaedade mänguõuedele, aga ka loodusparkide matkaradadele. Raivo Perandi sõnul on tema looming jõudnud Skandinaavia maadesse, Saksamaale, Prantsusmaale ja Šveitsi. “Eestlased on koduhoidev ja armastav rahvas ning messilt on tulnud ka uusi tellimusi ja ostusoove skulptuuride loomiseks,” ütles Perandi.
Maamessil tutvustas teiste seas oma toodangut Põlvamaa firma Kõlleste Kommimeistrid. Ettevõtte juhataja Imre Sokk rääkis, et 2006. aastal tööd alustanud ettevõtte põhiartiklid on taruvaigu, õietolmu ja meega šokolaaditahvlid. “Sortimendis on üle saja toote. Kommimeistrid ei kasuta säilitusaineid. Kõik tooted tehakse eranditult käsitsi, alates kommide valmistamisest kuni pakkimiseni,” tutvustas Sokk firmat. Ta lisas, et tänu aktiivsele osalemisele messidel on jõudnud nende toodang ka Virumaa tarbijateni. “Ja sellelgi maamessil on loodud uusi kontakte,” teatas Sokk.