Jevgeni Ossinovski ütles, et Eesti mees on üks äpu. Raamatuid ei loe, joob liiga palju ja kaldub suitsiidile. Kõige keerulisem olevat meestega vanusegrupis 35+. Hiljem ütles Ossinovski, et ta nii muidugi ei öelnud ja sõnad rebiti kontekstist välja. Olgu kuidas on, mõte läks lendu.
Nagu arvata võib, ei võtnud need, kes sellesse ühiskonnagruppi kuuluvad, poliitiku öeldut vastu kuigi rõõmsalt. Keegi ei taha ju jobu olla.
Ossinovski meelest pole oluliselt parem lugu ka naistega, sest pereloomisega kaasnevate kohustuste tõttu jäävad naised avalikust elust sageli üldse kõrvale.
Sellist sugudevahelist hõõrumist ja kes-on-jobu-küsimuse õhkupaiskamist tuleb aeg-ajalt ikka ette. Siis on hea üksteisele näpuga näidata ja rõõmustada, et aga sa nüüd said! Kui tegelikult võiks elada rahus ja üksmeeles.
Ehk oleks lahendus see, kui avaliku elu tegelased poleks sellised jobud ja lõpetaksid sorkimise Eesti meeste ja naiste kallal.
Kui aga olukorrale otsa vaadata, pole mehed ja naised kuigi erinevad. Näiteks üks äng, mis saadab nii naisi kui ka mehi, tuleb ühiskondlikust ja sageli ka perekondlikust survest, et teatud vanuseks peab olema saavutatud kindel staatus, sigitatud kindel arv lapsi ja soetatud mitte vähem kui sajaruutmeetrine kodu.
Kui nii ei ole läinud, võib kergesti põlu alla sattuda – mis sul siis viga on? Järglaste saamisega käiakse peaasjalikult peale naistele ning selle vägagi isikliku teemaga “vaevavad” ennast need, kel sellega tegelikult asja ei peaks olema.
Suur hulk lapsi tähendab väljaminekuid. Kui naine oma lastekarjaga hätta jääb, on sildistajad-süüdistajad jälle nobedad näpuga näitama: aga miks sa siis tegid neid nii palju? Mees, kes suurt peret üleval pidada ei jõua, on aga ilmselgelt luuser ning tuleb üle parda lükata.
Ängi leevendamiseks sirutab kinnine eestlane käe kangema kraami järele. Kui läheneda teemale alkoholitootjate vaatevinklist, siis tundub, et Eesti mees pole äpu, vaid tõeline härg, sest haljale veele antakse pihta. Alkohol teeb macho’ks isegi selle, kes on 35+ ja elab koos emaga. See aga pole lahendus.
Mis siis oleks? Ehk see, kui avaliku elu tegelased poleks sellised jobud ja lõpetaksid sorkimise Eesti meeste ja naiste kallal.