Suured lootused ja ärevad ajad

Rakveres rahvakoosolekul esinenud Jüri Vilmsist (vasakul) sai peagi üks Eesti Päästekomitee liikmeid. Foto: Internet

1917. aasta sügisele mindi Rakveres vastu üsnagi lootusrikkalt, linnas valitses kord ja rahu. Koolid alustasid uut õppeaastat.

Kõrvuti muutustega hariduselu korralduses hakkasid tasapisi muutuma õppeprogrammid. Esimest korda hakati poeglaste gümnaasiumis õpetama eesti keelt. Juba varem oli seda tehtud seminaris ja naisgümnaasium oli algusest peale olnud emakeelne.

Poeglaste gümnaasiumi eesti keele õpetajaks kutsuti Vihula mail Armi karjamõisas sündinud keelemees Kaarel Leetberg, kes meenutas aastaid hiljem: “Sama aasta sügisel ilmuvad minu juurde härrad [Jakob] Liiv ja [Gustav] Palgi, tulevad gümnaasiumi vanemate nõukogu poolt, et kas mina ei võtaks mitte oma peale eesti keele tunnid gümnaasiumis ... Saidki eesti keele tunnid käima, soovijatel, aga võtavad osa enamasti kõik.”