Haridusminister Mailis Repsil on idee, et tulevikus saaksid gümnaasiumisse õppima asuda vaid need noored, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75. Need, kes lävendit ei ületa, suunatakse kutsekoolidesse. Mõte on tekitanud vastakaid arvamusi.
Maakonna suurima kooli, Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo ütles, et selline üleriikliku lävendi kehtestamine on kummaline. “Riigigümnaasiumid võivad küll omavahel kokku leppida ühise lävendi kehtestamises, aga on ju veel ka munitsipaalgümnaasiume, kellel peaks olema ikka ise õigus otsustada, keda ja mille alusel vastu võetakse,” rääkis Marksoo.
Tema sõnutsi tuleb arvestada ka sellega, et Eesti põhikoolide hindetase on väga erinev - mis mõnes koolis on viis, on teises hinne kolm. “Lõputunnistuse hinded ei näita veel tegelikku taset. Kui tahta, võiks võtta aluseks põhikooli kolme lõpueksami tulemused - eesti keele, matemaatika ja inglise keele -, ja just punktides, mitte lihtsalt hindest lähtuda. Punktid on rohkem võrreldavad,“ kõneles Marksoo, kes ütles, et nende kool on just niimoodi teinud.
Direktor ütles sedagi, et arvestama peaks ka asjaoluga, et poistel tuleb sageli hiljem "mõistus" pähe. „Tänapäeval on ikka kummaline, kui hakataks noori riiklikult vastu nende tahtmist selekteerima. Ma ei usu, et ühiskond selle praegu alla neelaks,“ rääkis Marksoo, lisades, et Saksamaal, Singapuris ja Lõuna-Koreas niimoodi tehakse.
Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba ütles, et arvestades tööturul toimuvat, on antud diskussiooni algatamine tänuväärne ettevõtmine. „Kiidan ministrit julge algatuse eest. Küsimus ei ole gümnaasiumi lävendis, vaid selles, et iga noor peaks 25. eluaastaks omandama mõne kutse. Täna jääb kahjuks paljudel kutse omandamata, ja see ei ole meie majandusele ega riigile kasulik,“ rääkis Rooba. Ta pakkus välja, et korrastamata gümnaasiumivõrgu tingimustes tuleks lävendi asemel arutada riiklikult finantseeritud gümnaasiumikohtade arvu eri piirkondades.
Rakvere gümnaasiumi õpilasesinduse president Ulrika Saar avaldas arvamust, et õpilasel peaks olema endal võimalus otsustada. „Kui ta tunneb, et saab gümnaasiumis hakkama, siis miks mitte gümnaasiumis õppida. Isegi siis, kui põhikooli keskmine hinne on madalam kui 3,75,“ rääkis abiturient.
Saar ütles, et koolis on tal kaaslasi, kelle keskmine hinne oli 9. klassi lõpus madalam, kuid kes saavad gümnaasiumis hakkama ja esitavad kooltööd õigel ajal.
Praegu on nii, et iga kool otsustab ise, kas korraldada kooli soovijatele katsed, arvestada varasemaid õpitulemusi või teha otsus vestluse põhjal.
Haridusminister soovib koos lävendi kehtestamisega tõsta ka kohustusliku kooliea 18. eluaastani.