​Balti elamumajanduse konverentsil võeti vastu deklaratsioon

Margus Martin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres toimus Balti elamumajanduse konverents.
Rakveres toimus Balti elamumajanduse konverents. Foto: Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Euroopa eesistumise raames neljapäeval Rakveres peetud Balti elamumajanduse konverentsil võtsid osalejad vastu deklaratsiooni, milles rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja nüüdisajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust.

"Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks märkimisväärne energiasääst, suurendades samal ajal taastuvenergia osakaalu, mis omakorda vähendab oluliselt EL-i energiaimporti ja suurendab energiasõltumatust. Üks prioriteetne viis energiatõhususe parandamiseks on hoonete terviklik renoveerimine senisest suuremas osakaalus ning samaaegne energiatõhusate hoonete ehitus," seisab deklaratsioonis.

Eeltoodust tulenevalt tegid konverentsil osalejad ühisdeklaratsioonis ettepaneku tagada jätkusuutliku toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks, toetada energiatõhusa innovatsiooni rakendamist elamuehituses ja renoveerimisel ning töötada välja lahendusi taastuvenergia tootmiseks tarbijate poolt.

"Eesti kui eesistujariigi ülesanne on leida tasakaal liikmesriikide erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et saavutada Euroopa kodanike jaoks parim võimalik tulemus. Eestil on ette näidata kogemused energiatõhususe saavutamisel hoonete tervikrenoveerimise kaudu, oleme teistele Euroopa riikidele siin suureks eeskujuks," märkis Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liige, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. "On väga oluline, et senine riiklik toetus hoonete renoveerimisele jätkuks vähemalt samas või veel suuremas mahus."

Tema sõnul on Eestis riikliku korterelamute rekonstrueerimistoetusega aastatel 2010-2014 korda tehtud 661 kortermaja. Aastatel 2015-2020, mil rekonstrueerimistoetuseks Euroopa Ühtekuuluvusfondist on ette nähtud 102 miljonit eurot, peaks lisanduma veel 550 renoveeritud maja.

"On väga tähelepanuväärne, et Euroopa elamumajanduse tipud kohtuvad just Rakveres - linnas, kus väga tõenäoliselt võivad kõik vanemad kortermajad saada peagi täielikult renoveeritud ning suurt rõhku pannakse taastuvenergia kasutuselevõtule," ütles Jaadla.

Konverentsil viibinud Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe presidendi Cédric Van Styvendael`i sõnul on Eesti korteriühistud aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. "Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner," ütles ta.

Homme toimub konverentsi järel Rakveres õppepäev, mille käigus tutvutakse piirkonna parimate näidetega hoonete energiatõhususe suurendamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles