Sponsori elu: tuhanded taotlused, õnneotsijad ja solvumised

Margus Martin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehala autospordikompleksi hulgaliselt raha ja energiat sisse pannud Oleg Gross ei aja seda arendades enda sõnul taga omakasu, vaid vaatab asjale pilguga, mis lubab tulevikus loota uusi autosporditippe.
Kehala autospordikompleksi hulgaliselt raha ja energiat sisse pannud Oleg Gross ei aja seda arendades enda sõnul taga omakasu, vaid vaatab asjale pilguga, mis lubab tulevikus loota uusi autosporditippe. Foto: Kasper Mäe

Mida kogeb inimene, kelle juhitavale ettevõttele laekub aastas sadu või isegi tuhandeid abi- ja sponsorluspalveid? Kust jookseb piir, mida ületades muutub palve labaseks väljapressimiseks?

Ettevõtja iga minut on arvel. Aega on vähe, kuid töid-tegemisi otsatult. “Täna on mu ees kaksteist rahataotlust. Ilus. Tavaliselt ei jõua ma ise kõigiga tutvuda, vaid sekretär vaatab läbi ja siis on kohe selgem pilt. Ma lihtsalt ei jõua – see tõmbab tähelepanu ja mõtted põhitöölt ära,” räägib OG Elektra rajaja suurettevõtja Oleg Gross. “See on väga väsitav ja eelkõige just psüühiliselt koormav.”

Oleg Gross.
Oleg Gross. Foto: Kasper Mäe
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles