/nginx/o/2017/09/15/7105479t1h1871.jpg)
Aadressil Pikk tänav 8 asuv hoone on kõigile teada ja tuntud kui Virumaa Teataja maja. Siit on läbi käinud kirev seltskond kunstnikke ja loovisiksusi, mõni lühemalt, teine pikemalt pidama jäänud. Kuigi toimetust ootab ees põnev aeg uuel aadressil, jääb Pikale tänavale hulk mälestusi.
Ükskord linnapäevade ajal võtsime Margus Kala, Priit Verlini ja teistega tänavapoolsel rõdul laulu üles. See oli mitmehäälne “Sepaonu operett” ja tänu Marguse võimsale bassihäälele kõlas kaugele. Tõsi, siinkirjutaja hoidis ennast tagasihoidlikult plakati taha varju. Laadalised jäid isegi seisma ja kuulama, pärast paar tükki plaksutasid ka. Pool aastat hiljem käisin Tallinnas hambaarstil ja kui too parajasti, puur käes, minu hirmunud näo kohale kummardus, rääkis ta, kui vägev kultuurielu ikka Rakveres keeb. Iseäranis jäi talle meelde mingi vanalinna tänaval peetud rahvapidu, kus ühel rõdul võimas laul kajas. Tema ja ta naine saanud kordumatu elamuse ning ettekujutuse, et sellised asjad juhtuvadki Rakveres pidevalt. Mina tulin tööle 1994. aasta jaanuari alguses ning sain vanas majas spordiloto kioski kõrval ja trükikoja peal (praegu asub seal ilusalong) käia tööl vaid mõne kuu, juba maipühade aegu kolisimegi päris oma majja Pikas tänavas, kus iseäranis romantiline oli ajakirjanike ruum kolmanda korruse katusekambris, kust avanes vaade nii kirikule, linnusele kui ka teatrile. Tahaks lisada ka selle seiga, kui kriminaalne joodik kividega aknad sisse viskas, sest oli vihane ühe artikli peale. Mina pidin ka siis öösel kohale tulema ja politseis avaldust kirjutama, kuigi esialgu arvasin, et valehäire nagu tavaliselt. Hiljem müüsime need tänavakivid Pika tänava laadaoksjoni käigus maha.