Paisud pärsivad lõhe asurkonda

Rein Järvekülg. Foto: Erakogu

Hiljuti ilmus Virumaa Teatajas artikkel “Kas Kunda jõe paisud on lõhele takistuseks?”, mis sisaldas läbisegi pooltõdesid, valeinformatsiooni ja -fakte paisude mõjust siirdekalade rändele. Kardame, et nimetatud artikkel tekitas lugejates juba algfaasis rohkem küsimusi ja kahtlusi, kui andis vastuseid.

Olukorras, kus keskkonnaministeerium üritab heita valgust negatiivsele mõjule, mis on paisudel kogu jõe ökosüsteemile, ja seeläbi tõsta üldist keskkonnateadlikkust, on niisuguste artiklite ilmumine kohalikes lehtedes kahetsusväärne. Sealjuures pole kõnealune artikkel sugugi esimene omataoline.

Kõiki neid arvamusi ühendab üks ühine joon: neis esitatud väited ei tugine tõestele andmetele. Näiteks artiklis “Kas Kunda jõe paisud on lõhele takistuseks?” väidetakse, et Kunda, Jägala ja Pärnu jõel olevad paisud ei mõjuta lõhe (ja teiste siirdekalade) arvukust. See väide on üheselt vale. Lõhe saab kudeda ja järglasi saada ainult jõelõikudes, kuhu on tal võimalik jõkke kudema tulles rännata. Kui jões on rändetõke, siis tõkkest ülesvoolu jäävatel koelmutel kudemist ja taastootmist ei toimu.