/nginx/o/2017/09/19/7116651t1hf2d7.jpg)
Eelmise aasta septembris allkirjastatud “täistera” mõiste kasutamise hea tava leping on positiivselt mõjutanud Eesti suurimaid pagaritööstuseid.
Toiduliit: täisterast pagaritooted on tugevas kasvutrendis
19. september 2017, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pagaritööstused on aastaga märkimisväärselt suurendanud täistera sisaldust toodetes, toonud turule uusi täisterast pagaritooteid ning viitavad märgistusega pakendil hea tava järgsele 50-protsendilisele täisterasisaldusele.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on tarbijate jaoks terviseteadlikkus, tervislik toitumine ning tervislike koostisosade jälgimine pakendil tugevas kasvutrendis ning seda kinnitavad nii uuringud kui ka tarbijakäitumine kauplustes.
“Loomulikult oli 50-protsendilise täisterasisaldusega tooteid kõigi meie suuremate tootjate portfellis juba mullu, kuid praeguseks on nad veelgi suurendanud oma täisterast pagaritoodete mahtu ning käivad väga selgelt inimeste ootustega kaasas,” rääkis Sirje Potisepp. Potisepa sõnul mõjutas hea tava leping osaliselt nii uute täisteratoodete sündi, kuid oli eelkõige suunatud “täistera” mõiste selgeks ja ühtlaseks kasutamiseks. “Hea tava leping on olnud väga konkreetne ja korrastav samm nii tarbijate kui kapagaritööstuste jaoks, et täistera mõiste oleks kõigile üheselt arusaadav ja pakenditel kasutatav,” ütles Potisepp. Ta lisas, et varem võis täisteratooteks nimetada ka leiba või saia, mille täisterasisaldus oli vaid 5 protsenti, kuid nüüd ainult sellist, mille täisterajahu sisaldus ületab 50 protsenti.
Eesti Pagari turundusjuhi Maria Martini sõnul on aastaga nende sortimenti lisandunud neli toodet, mis sisaldavad üle 50 protsendi täisterajahu.
Fazer Eesti turundusjuhi Joosep Volkmanni sõnul lisandus aastaga nende tootevalikusse kolm uut täisteratoodet ning täisteratoodete osakaal nende sortimendis on nüüdseks 20 protsenti.
Ka Leiburi turundusjuht Annika Oja kinnitab, et täisterajahust ja lisandväärtusega tervislike komponentidega tooteid ostetakse järjest rohkem.
Täistera mõiste hea tava leppisid kokku Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, maaeluministeerium, veterinaar- ja toiduamet ning tervise arengu instituut. Sellekohaselt defineeritakse mõisted “täistera” ja “teraviljast koostisosad” ning määratletakse, et toidualases teabes kasutatakse sõna “täistera” (sh viitamisel pildina, sümbolina, graafikana) pagaritoodete puhul vaid juhul, kui pagaritoote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on vähemalt 50 protsenti täistera. Täisteramakaronide puhul tehakse seda vaid juhul, kui nende valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Ekstrudeeritud täisteratoote puhul tehakse seda vaid juhul, kui toote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Esimest korda lepiti Eesti toidusektoris laiapõhjaliselt kokku ühe mõiste kasutamine ja kehtestatati sellele konkreetne standard, mida järgida.
Täistera mõiste hea tavaga on liitunud Eesti suurimad pagaritööstused Leibur, Eesti Pagar ja Fazer. Samuti Tartu Mill, Balti Veski, Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas.