Tšilliseid maitseid sidrunist šokolaadini

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Loorits oma tšillimajas. Nende tuliseid vilju naine ise ei söö, sest armastab mahedaid maitseid, küll naudib ta nende kasvatamisprotsessi ja valmistab neist kuivatatud segusid ja hoidiseid.
Anu Loorits oma tšillimajas. Nende tuliseid vilju naine ise ei söö, sest armastab mahedaid maitseid, küll naudib ta nende kasvatamisprotsessi ja valmistab neist kuivatatud segusid ja hoidiseid. Foto: Marianne Loorents

“Nii hea on! Too mulle palun saia, ilma süüa ei saa,” ütleb Tanel oma kaasale Anu Looritsale, ise laubalt higi pühkides ja tšillist rooga edasi nautides. Mullu kasvatas Anu oma kasvuhoones 35 sorti tšillisid, tänavu tosinat sorti, olles välja valinud katsetatutest parimad – on, mida nautida.

Anu ütleb, et kõik sai alguse hobist. Viie aasta eest kolisid nad perega pealinnast Anu kodukohta Simunasse. “Linnas on kergem elada, aga maal on parem. Simunas on ideaalne elada ja lapsi kasvatada,” teab ta kolme lapse emana.

Looritsad ostsid maja, mille juurde kuulus ka sissekukkunud klaasidega kasvuhoone, kus nõgesed rinnuni. Kõigepealt katkuti nõgesed välja ja pandi kasvuhoonele kile. Seal prooviti kasvatada mitut kultuuri: arbuusi, melonit, viinamarja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles