Nädala kaja: ilus ja kole

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Marianne Loorents

Üks naine kasvatas endale monokulmu. Nii nimetatakse kulme, mis ninajuurel üheks saavad ehk moodustavad monoliitse karvariba kulmuluu peale. Naisest sai paugult internetisensatsioon, sest naiste üldise karvutuse kultuses oli tema tegu ennekuulmatu.

“Nii kole!” kuulutasid paljud. “Need pole kulmud, vaid reka kojamehed,” nentis teine. Nii palju kui oli arvajaid, oli ka arvamuste erisusi. Veenduda sai ühes: ilu on vaataja silmades, ning kui miski kivinenud standarditesse ei mahu, ületab see automaatselt uudisekünnise.

Ilus või kole saab olla ka kunst. Mõni aeg tagasi kuulutas Eesti üks konservatiivsemaid mõtlejaid Varro Vooglaid, et kui EKRE saab võimule, siis sellistelt asutustelt nagu NO99 teater võetaks riiklik rahastus kas täielikult või valdavas osas ära ja paljud loovinimesed jääksid tööta.

Varro illustreeris oma sõnavõttu videotkatketega NO teatri lavastusest “Kõnts”, mis tema meelest on eriti kole ja kunsti nime sellepärast üldse ei väärigi. Aitäh, Varro. Kui see lavastus 2015. aastal välja tuli, olin isiklike asjadega nii hõivatud, ei ei jõudnud seda vaatama. Nüüd tuletas aga Varro ise mulle meelde, et NO teatris mängitakse tükki ka tänavu, ja supsti rändasid piletid mulle taskusse.

Kõik me kandi inimesed teadsid seda meest. Tegi tööd ja võttis viina, üldse lahe vend.

Aga see selleks. Varrole ninanipsuks pälvis NO99 sel nädalal hoopis Euroopa teatrimaailma kõrgeima tunnustuse: preemia Europe Prize New Theatrical Realities. Auhinda on nimetatud teatrimaailma Oscariks, selle varasemate laureaatide seas on Romeo Castellucci, Kristian Smeds, Anton Vassiljev, Thomas Ostermeier, Alain Platel jpt. “Take that, Varro!” kirjutas üks mu tuttav seepeale sotsiaalmeedias.

Ilusa ja koleda paradoksi on meil siin lähemalgi. Näiteks üks valimisplakat, mis Maxima poest üle tee asub ning juba pikemat aega inimeste silma riivab. Odavate vahenditega tehtud ilge moodustis laiutab seal ka pärast välireklaami keeluaja algust ning peaks kutsuma sellel kujutatud inimest valima. Ausalt, ei kutsu.

Pigem tekib küsimus, et kui inimene juba enne valimisi iga hinnaga skeemitada püüab ja seadustele kõrge kaarega laseb, siis mis hakkab juhtuma, kui see inimene päriselt võimu ligi pääseb. Õnneks on seadusesilmad käskinud selle jõleduse sealt esmaspäevaks kõrvaldada.

Paratamatult meenub Villu Tamme, kes laulab oma loos “Monument”: “Kõik me kandi inimesed teadsid seda meest. Tegi tööd ja võttis viina, üldse lahe vend. Ainus viga, mis tal oli, napakas idee – ehitada kodumetsa m...nni monument. [---] Ühel päeval kole kuju oligi siis valmis. Keset metsa ilgelt kõrgus viie aasta töö.”