Loetud päevade pärast valivad 79 omavalitsuse elanikud endale järgmiseks neljaks aastaks volikogu. Mis on neil valimistel teisiti kui varem?
Kohalikke valimisi iseloomustavad haldusreform ja noored valijad
25. september 2017, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta valimised on erilised kahel põhjusel. Esiteks saavad esimest korda oma kodukoha tulevikuvalikutes kaasa rääkida 16-ja 17-aastased noored, keda on üle Eesti veidi üle 24 000. Riigi valimisteenistus on seekord oma teavitusteraviku suunanud just noortele. Teadlased väidavad, et esimene kord valida on sageli otsustav – kui noor seda teeb, osaleb ta ka kõikidel järgmistel valimistel, kui mitte, siis suure tõenäosusega ei pruugi ta leida teed valimiskasti või arvuti taha hääletama tulevikuski. Seega on meie eesmärk anda noortele võimalikult palju infot, kus ja mis võimalused on neil hääletada. Kaalutletud otsuse langetamine jääb loomulikult nende enda kanda.
Teiseks oluliseks märksõnaks on kahtlemata haldusreform, mis on muutmas Eesti haldusjaotust. Kui neli aastat tagasi valiti volikogu 215 linnas ja vallas, siis tänavu 79 omavalitsuses. Valimisjaoskondade arv oluliselt muutunud ei ole, nii et paljudes paikades saab valija oma paberhääle anda juba tuttavas koolimajas, kaubanduskeskuses või seltsimajas. Volikogu liikmete arv on nelja aasta tagusega võrreldes ligi tuhande võrra väiksem.
Omavalitsuste vähenemine on kaasa toonud ka kandidaatide ja valimisliitude arvu vähenemise. Kui nelja aasta eest osales kohalikel valimistel ligi 15 000 kandidaati ja 292 valimisliitu, siis seekord on vastavad arvud ligi 11 800 ja 163. Vaid erakondade arv on tõusnud: kui möödunud korral võttis valimistest osa kuus erakonda, siis tänavu seitse. Kokku on Eestis registreeritud 11 erakonda.
Kuigi valimisreeglites suuri muudatusi ei ole, tooksin siiski mõned mõtted välja. Enamikus omavalitsustest on üks ringkond – kõik elanikud saavad valida igat ülesseatud kandidaati. Kuid üle Eesti on ka üheksa valda ja linna, kus on mitu ringkonda, ning seal on valijal oluline teada, et tema saab valida vaid oma ringkonna kandidaate. Valimisringkond sõltub omakorda valija elukoha aadressist rahvastikuregistris.
Eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algavad 5. oktoobril. E-hääletamine algab neljapäeval, 5. oktoobril kell 9 ja kestab ööpäev läbi kuni kolmapäeva, 11. oktoobri kell 18-ni. Hääletada saab aadressil www.valimised.ee. Tuletan meelde, et valija peab veenduma, et tema arvuti on korras ning tarkvara uuendatud. ID-kaardi ja koodide andmine teiste inimeste kätte ei ole lubatud. Elektroonilist häält on võimalik eelhääletamise ajal muuta, sel juhul jääb kehtima hilisem hääl. Kui valija soovib ikkagi hääletada eelhääletamise ajal pabersedeliga, siis elektrooniline hääl kustutatakse. Valimispäeval oma e-häält enam muuta ei saa.
Nelja päeva jooksul, 5.-8. oktoobrini saab olenemata elukohast hääletada maakonnakeskustes. 9.-11. oktoobrini on avatud kõik 557 jaoskonda, samuti on igas vallas või linnas avatud vähemalt üks jaoskond, kus saab hääletada ka väljaspool elukohta. Valimispäeval, 15. oktoobril on kõik jaoskonnad avatud kell 9 – 20, siis saab hääletada vaid oma elukohajärgses jaoskonnas.
Kohaliku elu edendamisel on oluline iga hääl. Need, kes valimistel ei osale, delegeerivad sellega õiguse määrata valla või linna asjade üle otsustamine järgmiseks neljaks aastaks neile, kes oma kodanikukohust täidavad. Valimistel on igal häälel jõud.
Priit Vinkel,
riigi valimisteenistuse juht