Kõrged riigiametnikud tegid raipetehases karmi eksami

Ministeeriumite kantslerid kuulavad dispetšeriruumis AS-i Vireen juhi Tarmo Terava (valges tööriietuses) selgitusi. Foto: Meelis Meilbaum

Eile külastasid ministeeriumite kantslerid Väike-Maarja külje all olevat aktsiaseltsi Vireen ehk rahvasuus raipetehast, kus tootmisega tutvudes tuli taluda ka ebameeldivusi.

Suupistelaua ääres vestlusringis tutvustas ettevõtte juht Tarmo Terav loomsete jäätmete käitlemise tehases tehtud ümberkorraldusi. Enne tootmisprotsessiga tutvumist kirjeldas ta autojuhi tööle võtmist. Kandidaat viiakse jäätmete vastuvõturuumi ja talle antakse pihku võileib. Kui ta selle edukalt nahka pistab, siis on üks osa katsest juba tehtud.

Kantslerid tundsid huvi umbsete kaitsekombinesoonide vastu. Terav selgitas, et nendega tuleb katkukoldes terve päev töötada.

Ja siis nad läksid. “Hais on nii õudne,” ütles paari minuti pärast dispetšeriruumist tagasi vupsanud majandusministeeriumi kantsler Merike Saks. Peagi ilmus uksele sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, kes julgustas kolleegi ringkäiku jätkama. Saks võttiski kutset kuulda ja läks nina kinni hoides uuele katsele. Pole imestada, et seegi jäi pooleli, sest edasi mindi tootmisruumi, kus veelgi tugevamale haisule lisandus umbes 40-kraadine kuumus. Ringkäigu katkestas ka riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn.

Soomes on juba uus häda – hullu põdra tõbi. See jõuab meile ka.

Kantslerid tutvustasid kolleegidele oma haldusala. Seekord oli võõrustaja maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Küsimusele tootmisruumides kogunenud muljete kohta vastas ta, et ettevõte on väga hästi majandatud, tööprotsessid ja -keskkond väga hästi korraldatud.

Terav omakorda kiitis keskkonnainvesteeringute keskust, mille toel sai korda tehtud ettevõtte ümbrus. “Tahame tuleval aastal osaleda kauni kodu konkursil,” ütles ta. Nali. Vist.

Maaeluministeerium aitas Terava sõnul vahelao ehitada. Tänu sellele saab tööd paindlikult korraldada ja ladu on kasutatud juba kuuel korral.

Tarmo Terav rääkis kantsleritele, et enam ei köeta loomarasvaga, sest see on gaasist tunduvalt kallim. Terava sõnul köeti ka Rakvere lihakombinaati rasvaga, ja ta pidi mitu kuud läbirääkimisi pidama, enne kui kombinaat soostus rasva Vireenile müüma.

Külalistele tuli mõneti üllatusena, et Vireen ei osuta mitte ainult teenust, vaid valmistab ka toodangut: lihakondijahu ja loomarasva. Viimane viiakse Tšehhi, kus sellest tehakse biodiislit. Lihakondijahu läheb Leetu. 

Terav selgitas, et Leedus on aru saadud lihakondijahu kasulikkusest ja seda kasutatakse kütmiseks. Lihakondijahu kütteväärtus on kolm korda kõrgem kui põlevkivil.

Majandusest rääkides ütles Tarmo Terav, et kui ta 2015. aastal tööd alustas, oli tehases ligemale kolmkümmend inimest. Töötajate arvu vähendati mullu 19-le ja lähiajal jääb tööle 15 inimest. “Kõik töö saab tehtud,” sõnas Terav. Tehase käive on 3 miljonit eurot aastas ja seitsme kuu rentaablus oli 20 protsenti.

Uuendustest kõneldes nimetas Terav loomade hävitamist. Seda ei tehta enam laudas, vaid sead surmatakse gaasiga spetsiaalsel autol. See meetod säästab loomapidajaid, kes töö kaotuse hirmus on niigi tugeva vaimse surve all. Kui loomad hävitati laudas, oli vaatepilt loomatalitajatele šokeeriv ning palju aega ja vaeva nõudis loomade kättesaamine.

Terava sõnul olid Saaremaa naised kanged, kuid ette on tulnud ka olukordi, kus loomade hukkamisel tuli loomapidajatele kutsuda kiirabi.

Hiljuti avastati sigade Aafrika katk Läänemaal Oru külas, kus hukkamisele läks üle 6000 sea. Tarmo Terava sõnul paluti seal sigu hukkamisautole ajama ehitustöölised. Mõned loomatalitajad aga võtsid sellest vabatahtlikult osa. “Need on minu lapsed, tulen ikka ise ajama,” vahendas Terav ühe talitaja sõnu.

Vastates kantslerite küsimustele, selgitas Terav, et vaktsineerimist kasutati nõukaajal. Nüüd seda enam ei tehta ja sigade Aafrika katku vastu vaktsiini polegi. Küll on see olemas suu- ja sõrataudi jaoks.

Terava sõnul olid Läänemaal osaühingus Linnamäe Peekon täidetud kõik bioohutusnõuded. 

Katk avastati lauda lõpus olnud sigadel. Et ühel loomal olid tekkinud antikehad, siis ­annab see alust oletada, et ohtlik viirus oli laudas 4. septembrist. 

Terav rõhutas just ohtlikku viirust, vastates küsimusele, miks hukatakse kõik loomad. 

“Utiliseerimine peab kontrolli all olema, muidu võib tulla suur pauk,” toonitas ta ja lisas, et Soomes on juba uus häda – hullu põdra tõbi. “See jõuab meile ka,” prognoosis Terav.