Me teame nüüd vähemasti niipalju, et on impulsse, mis ka ühe põhjamaise, D-vitamiini vaeguses kannatava ja aegamisi talverežiimile lülituva rahva – võtkem näiteks eestlased – silmapilkselt üles suudavad äratada, nagu oleks ämbritäis jääkülma vett igale selle rahva liikmele krae vahele heidetud. Tundub, et see miski peab olema midagi ihulikku, midagi kehalist, midagi sellist, mis “kõnetab inimesi nende kõige ürgsemal rakutasandil”, nagu sõnastas selle ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli.