Et viimasel ajal on Virumaa Teataja täheldanud õiguskaitsjate töös pehmelt öeldes praaki, uurisime selle üht võimalikku põhjust – mundrikandjate liiga suurt töökoormust.
Õiguskaitsjad on üle koormatud
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
12. mai 2011, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida prefektuur vajab tööülesannete korralikuks täitmiseks Ida-Virumaale veel paarkümmend korrakaitsepolitseinikku juurde. Prefektuuri pressiesindaja Marit Liigi sõnul Lääne-Virumaale politseinikke juurde ei vajata.
Märtsis teenindas Rakvere politseijaoskond 519 väljakutset.
Korrakaitsepolitseinike koormust puudutavale küsimusele vastates jäi Margo Kukk, vanemkomissar Rakvere politseijaoskonna juhi ülesannetes, kidakeelseks. “Koormus sõltub palga- ja pensionipäevadest. Samuti on nädalalõppudel koormus arusaadavatel põhjustel suurem,” lausus ta. “Antud temaatikast oleks see kõik, mida avalikkusele võime edastada. Kindlasti ei kuulu sinna info patrullide arvu kohta,” kirjutas prefektuuri pressiesindaja Marit Liik kirjas toimetusele.
Kui paar aastat tagasi ei tehtud Lääne-Virumaal politseipatrullide arvust mingit saladust, siis nüüd on teisiti. “Mis puudutab patrullide väljapanekut, siis meile on ette nähtud patrullide arv, mis me peame välja panema, ja antud võimekuse me ka tagame,” sõnas Kukk. “Nii et väljakutsed ei jää kindlasti teenindamata,” rõhutas ta.
Lääne-Virumaal töötab 14 uurijat ehk kriminaalmenetlejat. Aastas alustatakse maakonnas umbes 2000 kriminaalasja. 27. aprilli seisuga oli Rakvere kriminaalteenistuse menetluses 453 kriminaalasja kokku 573 kuriteojuhtumiga. Mõnes kriminaalasjas on mitu episoodi ja kuriteos kahtlustatavat. Seega oli ühe uurija keskmiseks koormuseks 32 kriminaalasja.
Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova sõnul on Rakvere kriminaalteenistuse koosseisu suurus optimaalne.
Kriminaalpolitsei tööd juhib, kontrollib ja annab sellest avalikkusele teada prokuratuur.
Virumaa Teataja uuris mõned aastad tagasi kahelt prokurörilt politseiuurijate mõistliku töökoormuse kohta ja sai vastuseks, et normaalse töö tegemiseks peaks ühel uurijal olema 10-15 kriminaalasja. Seda eeldusel, et nn paketis on paar raskemat juhtumit.
Viru ringkonnaprokuratuur nende juhendamise ja kontrolli all olevate uurijate töökoormuse kohta ametlikku hinnangut anda ei soovi. “Mis puudutab politsei koormust, siis teise asutuse töökorraldusele ja koormusele me ei tahaks hinnangut anda,” kirjutas Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk toimetusele saadetud kirjas.
Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnas töötab neli prokuröri abi, ringkonnaprokurör ja vanemprokurör. Kolmel massikuritegevusega tegeleval prokuröri abil on kohtueelses menetluses keskmiselt 176 kriminaalasja. Alaealistega tegeleval prokuröri abil oli 9. mai seisuga kohtueelses menetluses 54 kriminaalasja.
Vanemprokuröril on kohtueelses menetluses 29 ja ringkonnaprokuröril 18 kriminaalasja.
Prokuröride töökoormus koosneb kohtueelsest ja kohtumenetlusest, kuid kohtumenetluste arvu prokuratuur avalikustada ei soovinud. “Kohtutöö koormust ei ole kriminaalasjade arvuga õige mõõta, kuna sõltuvalt menetluse liigist on töö väga erineva mahu ja iseloomuga,” selgitas Mari Luuk.