Vastukaja eilses Virumaa Teatajas ilmunud artiklile “Aaspere Agro OÜ plaanib Kõldu farmi ajakohastada”.
Annela Laaneots: Välisomanik kavatseb küla virtsaga lämmatama hakata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Austria ärimees saab oma tahtmise, võib Haljala vallas asuv Kõldu küla muutuda aastakümneteks elamiskõlbmatuks.
Olen üks neist õnnelikest, kes on saanud kõik oma suvepuhkused veeta maal vanaema-vanaisa talus. Nüüd ei suuda ka minu kaks alla kolmeaastast tütart ära oodata, millal jälle linnast maale “mamma” juurde saab.
Maaidülli aga ei pruugi Haljala valda Kõldu külla jätkuda kauaks. Välismaalasest kapitalistile kuuluva ettevõtte tegevus võib muuta küla elamiskõlbmatuks.
Nimelt sai külaelanikele hiljuti teatavaks, et Austria ärimehele kuuluv Aaspere Agro OÜ kavatseb seal laiendada veisefarmi, millest Kõldu küla lähim elumaja asub 50 meetri kaugusel ja mille laiendamisel hakkavad kõik Kõldu küla majad jääma välisõhu saasteainete mõjupiirkonda, mis on 500-600 meetrit.
Selle nädala teisipäeva õhtul kohtusid Agro ja firma palgatud keskkonnahindajad kohaliku rahvaga Aaspere külakojas. Selgus, et farmi rekonstrueerimiseks on Aaspere Agro välja pakkunud kaks varianti: esiteks, senise farmi puuduste likvideerimine ja jätkamine sama loomade hulgaga; teiseks, farmi laiendus, kus loomade hulk kasvab poole võrra ja tahesõnnikuhoidlate asemel hakatakse kasutama vedelsõnnikuhoidlaid.
Keskkonnahindamist korraldav firma asub peatselt analüüsima, kas ja milliseid mõjusid võib lauda laiendamine kohalikule elukeskkonnale kaasa tuua. Arutelul sai aga selgeks, et ettevõtet huvitab tegelikult ainult lauda laiendamine ja seda teed minnakse sellest hoolimata, milliste uurimistulemusteni jõutakse.
Agro kinni makstud keskkonnahindajate väitel ei too lauda arendamine kaasa teede lagunemist ega vee reostumist. Ent kuidas saab enne uuringute tegemist väita, et lauda arendamine ei too kaasa teede lagunemist ega vee reostumist? Näib, et saab küll, sest see, kes maksab, tellib ka muusika! Milleks üldse uuringud, kui nende tulemustest midagi ei sõltu? Tõenäoliselt ainult selleks, et ettevõte saaks paberil näidata keskkonnanõuetest hoolimist.
On märkimisväärne, et keskkonnahindajad puiklesid vastu, et võtta küla kaevudest veeproovid, fikseerimaks vee kvaliteedi hetkeolukord. Ainult tänu Haljala valla esindaja sekkumisele lepiti kokku, et nad võtavad veeproovid kaevudest, mis nende hinnangul võivad saada mõjutatud. Agro seisukoht oli, et nad ei taha veeproove võtta, sest kui vesi pole tulevikus korras, siis oleks justkui nemad süüdi. Juhin Agro põiklemise taustal tähelepanu sellele, et siiani pole Kõldu külas vee kvaliteediga probleeme olnud.
Halveneda ei või mitte ainult vee kvaliteet, mure on ka vee koguse pärast. Agro kavatseb suurendada karja poole võrra ja tahab tahesõnnikult minna üle lägale. Seni on farmis olnud tahesõnnik, ja mina pole Kõldu külas oma vanavanemate talu hoovis sõnnikuhaisu tundnud. Nüüd aga lubab Agro kuni paari nädala pikkust haisuperioodi nii kevadel kui sügisel. Lehk tekib läga põldudele laotamisel.
Külaelanikega pole Aaspere Agro ühelt sõnniku käitlemise viisilt teisele üleminekut arutanud.
Miks peaksid kohalikud oma kodus taluma kaks korda aastas nädalate kaupa virtsahaisu, samal ajal kui Aaspere Agro austerlasest omanik hingab Alpides puhast mägiõhku ja lüpsab siinsest farmist kasumit välja? Kas välisomaniku kasumitaotlus kaalub üles potentsiaalse reostunud vee (läga imbub põhjavette hoopis ladusamalt kui tahesõnnik) ja nädalatepikkuse virtsahaisus elamise kohalikele elanikele järgnevateks aastakümneteks?
Loomulikult annab Aaspere Agro tööd kohalikele inimestele, kes loodavad, et senised töökohad säilivad või tekib neid juurde. Aaspere Agro on aga vältinud teemat, kas või kui palju töökohti lauda laiendamine juurde tooks. Pole saladus, et ajakohastamisel nõudlus inimkäte järele sageli hoopis väheneb, sest töö teevad ära masinad.
Kui Aaspere Agro omanikud oleksid vastutustundlikud, siis ei ehitaks nad farmi suuremaks, vaid viiksid selle nõuetele vastavaks ning väetaksid põldu edasi tahesõnnikuga. Ettevõtte omanduses on maid mujalgi, kus inimasustus lauda vahetus läheduses puudub või pole nii tihe. Mastaapse lauda ja lägahoidlate koht ei ole keset küla!