Möödunud nädalal lahvatas skandaal Tapa eralastekodu ümber, kui avalikkuse ette jõudis endise juhataja Ene Mummi suhtes algatatud kriminaaluurimine lastekodu raha raiskamise tõttu. Mumm end süüdi ei tunnista, kuid möönis, et iga kulutust ta otseselt kirja ei pannud. Juunikuus lõpetas lastekodu üürivõlgnevuse tõttu tegevuse.
2006. aastast kuni 2010. aasta juulini oli Tapa Laste- ja Noortekodu juhataja Ene Mumm, kelle tegevuse kohta eralastekodu varade kasutamisel aastatel 2008-2010 on algatatud kriminaaluurimine. Seda tehakse lastekodu pidanud mittetulundusühingu Kesk-Norra Eesti Ühingu juhatuse liikme Piret Piheli tänavu märtsis esitatud materjali põhjal.
2010. aasta lõpust juhatuse liige olnud Piret Piheli sõnul pöördus raamatupidaja Ülle Oru tema poole möödunud aasta kevadel, et Pihel teda lastekodu norralasest juhatuse liikmega kokku viiks. Oru soovis rääkida lastekodu raha kasutamisest. Piheli poole pöördus ta seetõttu, et Pihel on ka Trönderi kodu juhatuses ning tundis Norra-poolset juhatuse liiget.
Ene Mummi süüdistatakse fiktiivsetele isikutele palga maksmises; toidukaupade tšekkide esitamises, mis ei vastanud lastekodu koka kauba vastuvõtu aktidele; lastekodu arvelt bensiini ostmises, kuigi kasutati diiselmootoriga bussi, ning lisatasude maksmises töötajatele samal ajal, kui kogunes üürivõlg lastekodu maja omanikule Norra kristlikule sihtasutusele Estlandsforeningen Midt-Norte.
Üürivõla tõttu kuulutas tänavu juunis Viru maakohus välja Tapa Laste- ja Noortekodu pankroti.
Kokku on Ene Mummi tekitatud kahju suuruseks hinnatud 36 246 eurot.
Mumm end süüdi ei tunnista, aga möönab, et raamatupidamine ei olnud alati kõige täpsem – ta palus raamatupidajat korduvalt, et esitataks eelarve projekte ning kuluaruandeid, kuid tulemusteta. Tol ajal juhatuse liikmed sellele tähelepanu ei pööranud.
Ta tunnistas, et üürivõlg sai alguse, kui üür tõsteti 22 600 kroonilt 32 000 kroonini kuus. “Maksin ka pärast üüri tõstmist ikkagi 22 600 krooni kuus ning ka pärast minu lahkumist maksti sama summat,” rääkis ta.
Möödunud aasta augustist juhataja kohusetäitjana tööle asunud Maili Antons maksis tõesti samamoodi ning talle tuli veebruaris üllatusena, et tegelikult on rendisumma suurem.
Ene Mumm ei nõustunud ka, nagu oleks ta isiklikke bensiini- ja toidutšekke lastekodu raamatupidamisse esitanud. “Buss tekkis alles 2009. aasta lõpus ning seegi on norrakate Trönderi kodu buss, enne seda ning ka hiljem kasutasin oma isiklikku sõiduautot ning juhatus oli teinud kirjaliku otsuse, mille alusel maksti mulle kompensatsiooni,” selgitas ta.
See, et tema esitatud toidutšekid ei ühtinud lastekodu koka koostatud kauba vastuvõtu aruannetega tulenes sellest, et mitmed ostud kööki ei jõudnudki. “Lastel olid sünnipäevad, väljasõidud, piknikud – nende tarbeks ostetud asjad tõesti ei jõudnud koka aruannetesse,” tõdes Mumm.