Noorkotkad kogunesid Tapal riigikaitselaagrisse

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reservohvitser Madis Milling andmas noorkotkastele kuulipilduja MG-3 väljaõpet.
Reservohvitser Madis Milling andmas noorkotkastele kuulipilduja MG-3 väljaõpet. Foto: Ander Asberg

Möödunud nädalal toimus kaitseväe Tapa sõjaväelinnakus organisatsiooni Noored Kotkad riigikaitselaager, kus osalenud hakkajad noorkotkad õppisid sõduri olulisemaid oskusi.


Laagrist võttis osa 13 noorkotkast Tallinnast ja külalisena kaks Viru maleva noorkotkast vanuses 13-17 aastat.
Kuue laagripäeva jooksul õpiti kasutama sidevahendeid, käsigranaate, automaatrelva Galil, kuulipildujat MG-3, granaadiheitjat Carl-Gustaf. Leitnant Milling demonstreeris ka filmides kasutatavaid käsirelvi. Samuti said noored lasta raskekuulipilduja Browning simulaatorist ning proovida tegevust 105 mm haubitsaga.

Kuigi laagris osalemiseks oli seatud eeltingimus, et noorkotkad pidid varem olema kokku puutunud rivikorraga ning ka relvade ohutustehnikaga, lahingpadrunitega ühtegi lasku lahingrelvadest ei tehtud. Laagri korraldaja vanemveebel Ander Asbergi sõnul oli eesmärgiks relvade ehituse tundmaõppimine.

“Laskeoskust saab treenida ka sportrelvadega, aga relvade käsitsemisega käib kaasas ohutustehnika ja relvakultuur, mida tuleb noortele õpetada,” selgitas vanemveebel Asberg. “Tähtis on, et inimesed oskavad relvi kasutada ja austada, ning tavaliselt need, kes on nendega maast madalast tegelenud, oskavad näha ka oma võimalike ettevõtmiste tagajärgi,” lisas ta.

Ühe huvitavama külalisena õpetas noortele tulirelva kasutamist ja ohutustehnikat telenäitlejana tuntud reservohvitser leitnant Madis Milling. “Lisaväärtust ei andnud aga mitte see, et tegemist on tuntud inimesega, vaid see, et tegemist on väga hea esinemisoskusega inimesega,” märkis Asberg.

Riigikaitselaager kujunes vanemveebli sõnul omamoodi miniatuurseks ajateenistuse kokkuvõtteks. “Nad said praktiliselt kogu varustuse, mille saab välitegevuseks ajateenija, samuti ööbisid nad kasarmus, küll mitte samal korrusel ajateenijatega,” kõneles Asberg.

Kasarmus õppisid noored näiteks voodi tegemist, vormi kokkupanekut ja sõjaväelisi viisakusnõudeid.

Maastikul omandati olulisemaid sõduri välioskusi ning harjutati tegevust salgana.

Laager kulmineerus pühapäeva õhtul, kus noorkotkastest moodustatud salgad tegutsesid mõne tunni vältel teineteise vastu lahingus. Kogu tegevus toimus kaitseväe territooriumil.

“Vaheldunud ilmaoludest hoolimata oli osalejate motivatsioon kõrge ja teotahe tugev,” märkis vanemveebel Asberg ning lisas, et erinevalt koolide riigikaitseõpilastest ei korraldata kahjuks praegu kuigi palju riigikaitselaagreid noorkotkastele, kes on ise riigikaitseorganisatsiooni allorganisatsiooni liikmed. “Väljaõpe, mida korraldame, ei ole eksklusiivne maailma mastaabis, sellega tegeletakse nii läänes kui idas ning näiteks Inglismaal on vastavates riiklikes noorteorganisatsioonides alaealisi liikmeid umbes saja tuhande ringis,” rääkis Asberg ning kinnitas, et eesmärk polnud siiski vaid sõjaväeline väljaõpe. “Me valmistame noori küll ette, aga ei planeeri neid ühessegi sõjaajaülesandesse - see on lihtsalt põnev tegevus, mis noortele ka väga huvitav ning jõukohane oli,” rõhutas Asberg.

Teist korda korraldatud laager toimus Noorte Kotkaste Tallinna maleva, Kaitseliidu Tallinna maleva ja Kaitseväe Kirde Kaitseringkonna koostöös.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles