Viru-Nigula maaomanik Jaak Lepik avastas enda rohumaalt võõra niidumasina ning selgus, et Ida-Virumaa ettevõte oli omaniku teadmata PRIA-le pindalatoetuse taotluse esitanud.
Rohumaad on tõusnud hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Lepiku kodulähedane heinamaa on vaid umbes 2,5 hektari suurune. Möödunud aastal oli ühtse pindalatoetuse määr hektari kohta 1265,79 krooni. Tänavuaastane määr selgub novembris olenevalt sellest, kui palju abikõlblikke hektareid kokku on – eelarve jagatakse hektaritega.
Jaak Lepik ise pole toetust taotlenud, kuna mõni aasta tagasi, kui ta pindalatoetuste vastu huvi tundis, näis summa üsna pisike, pealegi ei olnud ta kindel, et õigeks kuupäevaks oma heinamaa ära niita jõuab.
Nüüd aga nägi ta võõrast traktorit oma heinamaa peal niitmas ning läks asja uurima, sest tema traktorit tellinud polnud.
“Meesterahvas, kes oli roolis, ütles, et tema on tööle palgatud, tal olid kaardid kaasas ja käsk oli platsid puhtaks niita,” meenutas Lepik, kes sai traktoristilt teada niitmistöö tellija nime.
“PRIAst vastati, et on võimalik taotleda pindalatoetust rohumaade niitmiseks ja aluseks ei olegi vaja rohkem, kui et taotlejal peab olema maaomaniku suusõnaline nõusolek, PRIA ei kontrolli, kas tegelikult on kokkulepe olemas, hiljem kontrollib ainult, kas maad on niidetud, ning maksab toetused välja,” rääkis Lepik, kes sai PRIAst teada, et tema maa peale on pindalatoetuse taotluse esitanud firma S.A.CITO.
Maanaabritega asja arutades selgus, et teistelgi on probleeme sama ettevõttega, kes kipub nende maadele niitma tulema.
“Üks sai niidumasina kätte oma karjakoplist, teine vaatas PRIAst järele, et seal, kus tema oma heina niidab, on keegi teine juba taotluse peale pannud,” kõneles Lepik, kelle andmetel hooldab S.A.CITO Ida- ja Lääne-Virumaal kokku 137 kinnistut.
Jaak Lepik võttis ühendust ka ettevõtte omaniku Sergei Arefjeviga, kes palus juhtunu pärast vabandust ning selgitas, et tegu oli segadusega.
“Ütles, et raamatupidaja, kes oleks pidanud minuga ühendust võtma, oli unustanud seda teha, kuid kui mina ei oleks kisa tõstnud, polekski midagi juhtunud – tema oleks oma toetuse kätte saanud,” oli Lepik nõutu ning lisas, et omamoodi võib see olla parajalt tulus äri, sest näiteks Viru-Nigula maade hooldamise eest makstakse PRIAst veel ka ebasoodsa maa hooldamise lisatasu.
S.A.CITO omanik Sergei Arefjev selgitas, et traktorist ajas maatükid segi, omanikule pakuti kompensatsiooniks raha, kuid Lepik soovis Arefjevi sõnul liiga palju. “Pakkusime 25 eurot hektari eest, kuid ta (Jaak Lepik – toim.) nõudis veel 25. Aga ka töö tegemine maksab ja siis ei oleks meile midagi jäänud, seega pidime vabandama ja loobuma sellest,” rääkis Sergei Arefjev.
Tema sõnul koostab ettevõte nimekirja maatükkidest, mis on plaanis niita, seejärel võetakse ühendust omanikega ning kooskõlastatakse tegevus. “Kui on juhtunud, et omanikku pole kohapeal, siis katsume pärast kompromissile jõuda,” kinnitas Arefjev.
PRIA vahendusel makstavate pindalatoetuste eesmärk on aidata hüvitada maakasutajast põllumajandustootjatele tootmise ja maa korrashoiuga seotud kulutusi. Rohumaade niitmisega korrashoidmise või seal loomade karjatamise eest - et ei leviks umbrohi ja maa ei võsastuks - makstakse ühtset pindalatoetust.
“Et selle toetusega seoses ei ole kohustust maad üles harida, haritavaid põllukultuure kasvatada või muud sellist, tuleb tõepoolest ette olukordi, kus maaomaniku teadmata võib keegi tähtajaks, 31. juuliks, heina ära niita ja PRIAst ka toetust taotleda,” möönis PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.
Sarv-Kaasiku sõnul esineb igal suvel olukordi, kui maaomanik protesteerib selle vastu, et tema maid kasutab ja saab toetusi keegi teine, kellele omanik pole luba andnud.
Toetuse saamise tingimused kehtestavad, et toetusesaajal peab olema taotlusaluse maa kasutamiseks õiguslik alus, kuid ta ei pea ise olema maa omanik.
“Maakasutusõigust ei pea kinnitama tingimata kirjalik dokument – kokkulepe maa kasutaja ja omaniku vahel võib olla ka suuline,” märkis Sarv-Kaasik, kes soovitas aga tungivalt probleemide vältimiseks sõlmida vastav kokkulepe kirjalikult, sest kui omanik PRIA-le teatab, et tema maadel majandatakse ja taotletakse toetusi tema nõusolekuta, saadab PRIA Sarv-Kaasiku sõnul kõnealusele taotlejale järelepärimise ning palub esitada maakasutusõigust kinnitavad tõendid – selleks oleks kirjaliku maakasutusõiguse loa olemasolu väga vajalik.
“Kui omanik ja maakasutaja jäävadki vaidlema – näiteks maakasutaja ütleb, et omanik on talle maa kasutamiseks suuliselt loa andnud, omanik eitab, või soovivad mõlemad korraga ühele maale toetust ja kinnitavad, et harivad seda ise – siis võib toetus mõlemale välja maksmata jääda,” kõneles Sarv-Kaasik ning lisas, et maa kasutamise ja toetuse taotlemise õiguses tuleb maaomanikul ja rentnikul omavahel ise kokku leppida ning siinkohal PRIA kohtumõistjaks ei ole.
PRIA Lääne-Viru büroo juhataja Heldur Kiima hinnangul puudutab probleem vaid üht protsenti taotlejatest ning viimastel aastatel ei ole suhtarv muutunud. Probleeme on olnud üle Eesti, Lääne-Virumaa teiste maakondadega võrreldes silma ei paista.
Teadmiseks
• Maaomanikel on võimalus pöörduda PRIA põldude registri poole ja saada teada, kas neile kuuluvatele põllumajandusmaadele keegi toetust taotleb.
• Kui omanik ei soovi, et tema maadel tema loata keegi majandaks ja selleks toetusi saaks, siis võib ta sellest PRIA-le teada anda.