Rakvere toasoe on linnade võrdluses kerkinud üheks kalleimaks Eestis ja kuigi Päikese tänaval töötab maagaasist oluliselt odavamat kütust kasutav katlamaja, mis pidi sooja hinda alla viima, tuleb alates 1. oktoobrist inimestel maksta sooja eest 30% mullusest rohkem.
Rakvere Soojuse juhataja Sven Trofimovi sõnul on maagaasi hind aastaga kallinenud veerandi võrra ja eelkõige seetõttu on ka sooja hind märkimisväärselt tõusnud.
Mitmel pool mujal, kus köetakse ainult gaasiga, on soojuse hind siiski madalam kui Rakveres. “Gaasi hind on erinevatel firmadel erinev ja arvestades praegust maagaasi hinda, vähendab Päikese tn katlamajas toodetud soojusenergia Rakveres soojuse müügi piirhinda umbes viis protsenti,” kõneles Trofimov.
Rakvere Soojuse nõukogu liige Rainer Miltop põhjendas hinnatõusu suurust osalt ka sellega, et kui mullu sügisel oli piirhinna kooskõlastamine Rakvere linna pädevuses, siis sel aastal kooskõlastab hinna konkurentsiamet.
“Linn kehtestas piirhinna, kus kasumimarginaal oli väga väike, konkurentsiamet aga lubab kaheksaprotsendilist kasumit,” selgitas Miltop.
Ka võib Miltopi arvates uues piirhinnas olla tegu eraldisega investeeringuteks.
“Aga gaasi hind on ikkagi teinud sellise hüppe, mida kuusteist aastat tagasi, mil gaasiküttele mindi, ei osanud keegi aimata,” lisas ta.
Samas näitab võrdlus teiste soojatootjatega, et gaasi hinna kerkides tõuseb soojuse hind gaasi hinnast vähem, mitte rohkem.
Nii leiab näiteks Tabasalu soojaettevõtte Strantum kodulehelt, et kui mais kerkis gaasi hind 6,5%, siis tõusis soojusenergia müügihind 4,8%, augustis aga kergitas 1,73protsendiline gaasihinnatõus sooja hinda 1,32% võrra.
Seega oleks ka Rakvere Soojuses ainult gaasi hinnatõusule viidates Strantumi hinnakujundust aluseks võttes hinnatõus aastatagusega võrreldes olla umbes 19 protsenti ehk kolmveerand gaasi hinnatõusust.
Erinevalt mõnes mõttes sõsarettevõttest Rakvere Vesi on Rakvere Soojus olnud väga loid eurotoetuste taotlemisel ja Rakvere linnavolikogu liikmed on seda soojafirma juhtkonnale ka mitmel korral ette heitnud.
“Rakvere Soojuse juhtimiskvaliteet on nõrk, eriti veel, kui seda kõrvutada Rakvere Veega,” oli volikogu liige Marti Kuusik resoluutne.
“Kindlasti on Rakvere Soojuse poolt eurotoetusena saadud summad võrreldes Rakvere Vee summadega väikesed, kuid eurotoetuse meetmete raha ei kasutata mitte taotletud toetuse suuruse pärast, vaid kasu pärast, mis selle raha kasutamine toob ettevõttele,” põhjendas Sven Trofimov.
Rakvere Soojuse omanikud on Rakvere linnavalitsus, kellele kuulub 51,01% ettevõtte aktsiatest, ja Fortum Termest AS, kelle omandis on 48,99% Rakvere soojatootjast.
Kevadel saatis Fortum Termest linnavalitsusele kirja, milles tegi taas ettepaneku kaaluda linnale kuuluva osaluse müüki ja pakkus, et linnale kuuluva osa hind võiks olla miljon eurot.
Rakvere linnavolikogu majanduskomisjoni esimehe Rainer Miltopi sõnul oli majanduskomisjon üksmeelel, et selle pakkumise põhjal läbirääkimisi alustada ei maksaks.
“Pigem kaldusid komisjoni arvamused sinna poole, et hoopis linn võiks olla Rakvere Soojuse täisomanik,” ütles Miltop.
Koos Miltopiga linna Rakvere Soojuse nõukogus esindav Roman Kusma aga arvas, et soojafirma müüki võib alati arutada, kuid temagi hinnangul on miljon eurot vähevõitu.
“Kui linn tahaks oma osalust müüa, siis tuleks seda teha konkursi korras ja avalikult,” lausus Kusma. Mees lisas, et varem on Fortum Termest pakkunud Rakvere Soojuse aktsiate eest oluliselt rohkem, kuid ettevõtte turuväärtus langes pärast seda, kui NSV Framile anti rendile Päikese tänava katlamaja.
“Meie endi otsustamatuse tõttu on pakutav hind langenud peaaegu poole võrra ja mitteotsustamisega oleme lükanud edasi ka arutelu, mis ettevõttest tulevikus saada võiks,” kommenteeris Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.
Kui soojatootjaid veelgi lisandub, ei ole Rakvere Soojusel endal varsti vaja sooja toota ja firma jääb vaid pidama reservkatlamaja tippkoormuste ajaks. “Varsti oleme võrguettevõte, kui me midagi ei tee,” sõnas Kusma.
Nii võibki õige pea juhtuda, sest loa linnavõrguga liitumiseks on saanud ka Rakvere piiritustehase katlamaja. Linnapea Andres Jaadla sõnul suudaksid aga piiritustehase ja NSV Frami katlamajad täisvõimsusel Rakvere linna soojatarbe sisuliselt ära katta.
Selles aga, kas linn võiks olla võrguettevõtte omanik, kippusid volikogu liikmete seisukohad lahku minema.
Soojamajanduse teema on volikogus aastaid pidevalt päevakorral olnud, kuid tulemusi see andnud pole. Ka kolmapäeval ei jõudnud volikogu ühegi sisulise otsuseni.
“Rakvere Soojuse tulevikku hakkame arutama märtsis, eelnevalt räägitakse asi kitsamas ringis, kuhu kaasatakse spetsialistid, põhjalikult läbi ning analüüsitakse olukorda ja koostatakse tegevuskava,” ütles volikogu esimees Mihkel Juhkami.