Lääne-Viru maakonna väike delegatsioon külastas augusti lõpus Moldovat ning sõlmis hea tahte koostöölepingu. Ühelt poolt on soov aidata sealset rahvast nii, nagu iseseisvuse algusaastail meid aidati, teisalt on võimalus luua ka meile kasulikke sõprus- ja ärisuhteid.
Moldova ja Lääne-Virumaa suhted said alguse tänu noorele aktiivsele Moldova suursaadikule Eestis Victor Guzunile. Guzun oli eelnevalt mõne korra Lääne-Virumaad külastanud ning kutsus maavanem Einar Vallbaumi koos delegatsiooniga Moldova iseseisvumise 20. aastapäevaks külla Criuleni maakonda, kust ta ise ka pärit on.
Vallbaum saatis kutse laiali kõikidele omavalitsusjuhtidele ning selle võtsid vastu kaks: Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ning Kadrina vallavanem Aivar Lankei.
“Moldovas on elu justkui 20 aastat tagasi seisma jäänud. Maavanemana leian, et kui kunagi aidati meid ning meie elu tänu abile edenes, siis meie kohus on nüüd aidata Moldovat,” selgitas Einar Vallbaum. Sama meelt oli ka Peep Vassiljev, kes otsustas Moldovasse sõita, kuna siinne suursaadik oli alles juulis külastanud Sõmeru valda ning vastastikku jäi hea mulje ning tekkis soov koostööd teha.
Moldovas olid tänavu 20. juunil kohalikud valimised, enne seda parlamendivalimised ning toimusid väga suured poliitilised muudatused: seni võimul olnud kommunistid vahetati välja.
“Eriti imponeeris mulle, et võimul on noored inimesed: peaminister on 42aastane, ministrid 35 ja 40 vahel, näiteks Criuleni maavanem on 31aastane. Kõik nad on täis energiat ja tahtmist oma riik üles ehitada,” rääkis Peep Vassiljev.
“Aeg, mil kommunistid olid võimul, on riigile väga kalliks maksma läinud, kuid seda tagasi ei pööra. Nüüd nad tahavad ülikeerulisest seisust välja tulla ja aega tagasi võita. Otsivad igasuguseid kontakte, et saada tuge oma mõtetele. Umbes sama seis kui meil 20 aastat tagasi. Ja küll oli hea, kui meid aitasid sõbrad Soomest, Rootsist, Norrast. Tähtis on, et sul endal on tahtmist. Analoogne missioon on meil Moldova suhtes.”
Kohtumised kohalikega
Lääne-Viru delegatsioon oli kutsutud pidustuste ajaks – 27. augustil tähistasid moldovlased 20 iseseisvusaastat suure rahvusvahelise festivaliga, kus osalesid sõprusmaakondade esindajad. Criulenis peetud üritusel olid kohal praegune president ja peaminister, samuti endiseid riigijuhid, võimalik oli tutvuda omavalitsusjuhtidega ja mitme ministriga.
Lääne-Viru maavalitsuse finantsnõunik Riina Kaptein märkis, et neid võeti vastu kui riigidelegatsiooni. “Nende maavanem ütles, et 20 aastat ei ole nii kõrgeid külalisi käinud. Politseiülem sõitis meil vilkuriga ees ja taga,” rääkis Kaptein. Lisaks kõrgele ametlikkusele võeti neid ka väga südamlikult ja soojalt vastu – nad olid külla oodatud suursaadiku vanematekodus ning elasid visiidi ajal maavanema äia suvilas.
Eestlased kohtusid ka kohalike ettevõtjate-ärimeestega. “Nagu elus ikka, on kohaliku elu eestvedaja tihtilugu ärimees,” märkis Peep Vassiljev.
Einar Vallbaum tõi näiteks ühe Criuleni vallajuhi, kelle perel on vorstivabrik. Pärast seda, kui naine sai vallajuhiks, jätkab mees vabriku juhtimist ning oma raha eest tehti korda nii vastse vallavanema kabinet kui arsti vastuvõtupunkt ja politseiruumid.
“Ühes teises omavalitsuses ütles politseipealik, et ei julge meile oma tööruume näidata: kui kaks meest kiiresti autosse tormavad ja väljasõidule lähevad ning üks neist ukse kõvasti kinni tõmbab, kukub teine uks eest ära,” tõi Vassiljev näiteks ja lisas, et sealses politseijaoskonnas oli vaid üks arvuti.
Moldova ärimeestel olid suhetes Eestiga konkreetsed huvid.
“Üks, mis väga huvi pakub, on alternatiivkütused. Teatavasti tugineb kogu nende energeetika Venemaale. Pärast seda, kui 1992. märtsis toimus konflikt Venemaaga ja Dnestri-äärne piirkond eraldus autonoomseks, jäi sinna suur osa Moldova energiatootmisest ja rasketööstus. Näiteks neile müüdava gaasi hind on kõrgem kui meil. Kummaline on ka arveldamine – väidetavalt saab Dnestri-äärne kolm korda odavamalt gaasi kui ülejäänud Moldova, kuid tarbitav gaas summeeritakse ning arvestatakse kõrge hinnaga. Väidetavalt ulatub Moldova gaasivõlg Venemaa ees miljarditesse dollaritesse. See on väga tõsine teema. Kui juhtub külm talv tulema, võib korduda Ukraina stsenaarium, et kraane hakatakse kinni keerama. Seetõttu mõtlevad nad tõsiselt alternatiivlahendustele. Juttu tuli näiteks Sõmeru keskusehoonest ja maaküttest ja nad tahavad kangesti seda vaatama tulla,” jutustas Peep Vassiljev.
Samuti on Moldovas väga kehvas seisus teed, mis Nõukogude ajal ehitati ja mida on püütud parandada. “Lappe on rohkem kui vana teed ennast. Meie rakendame teede pindamist, mida nemad ei praktiseeri, ja see oleks ehk üks asi, mida nad saaksid üle võtta,” arvas Vassiljev.
Perspektiivikas on aga Moldovas lubjakivi kaevandamine. Seda on suurtes koguste ja selle survetugevus on väga hea. “Nad lõikavad kivi elamuehituse jaoks, toodavad väikeplokke, mida meil Aeroc teeb kunstlikust materjalist. Sellest kivist saab teha väga suurtes kogustes killustikku, mida kasutada teedeehituses. Seepärast huvitab neid ka meil kasutatav kivipurustuse tehnika,” rääkis Vassiljev.
“Neil on veel veneaegne tehnika. Meie masin laseb tunnis sama palju kivi läbi kui neil terve päeva. Ja see oli nende jaoks ulme,” lisas Einar Vallbaum.
Valdkond, kus Eesti Moldovat abistada saaks, on Vallbaumi sõnul ka infotehnoloogia, samuti on huvitatud Moldova pool meie puidust – praegu ostavad nad Soomest kokkupandavaid maju, neil endal on puitu väga vähe.
“Kindlasti võiksid olla Moldova viinamarjad Eestis müügil – siin väljakutse Oleg Grossile, kellel on oma kauplusekett. Veinid, viinamarjad, ploomid, arbuusid, melonid, virsikud. Kuna Euroopa Liitu on kolmandatest maadest raske kaupa sisse tuua, siis ei ole see lihtne. Aga raskusi saab ületada – peamegi aitama, et nad saaksid Euroopa Liitu, et oleks kaubavahetus lihtsam,” kõneles maavanem.
Rumeeniaga on piiriületus suhteliselt lihtne ja sealtkaudu on kaubavahetus võimalik.
Maa ja rahvas
Moldovas elav rahvas on päikseline ja rõõmus, avatud, siiras, külalislahke – valmis viimase oma hinge tagant teisele andma.
“Nad kasvatavad viinamarju, teevad veini. Eksportimine on paraku keeruline, sest nad ei ole Euroopa Liidus. Venemaale saab aga müüa nii, nagu Venemaal tuju on,” rääkis Einar Vallbaum.
Lisaks viinamarjakasvatusele ja veinitööstusele on neil arvestatav lubjakivikaevandamine.
“Kaevandustesse on omakorda tehtud veinikeldrid – 120 kilomeetrit pikad, kõige pikem 240 km. Veini kvaliteet on muutunud euroopalikumaks; kui kuus aastat tagasi käisin, siis oli sama maitse, mis omal ajal Venemaal,” kõneles Vallbaum.
Moldovas räägitakse rumeenia keelt, noorem põlvkond valdab ka väga hästi inglise keelt ning vene keelgi on kõigil suus. Paljud lähevad Rumeeniasse õppima, on neid, kes rajavad sinna oma äri. Moldova inimesed on kas väga rikkad või väga vaesed, keskklass puudub. Kui Chişinăus suurt kontrasti ei tunneta – ilusad majad, hästi riietatud inimesed –, siis mujal on see olemas.
“Kõige viletsamatesse küladesse meid ei viidud, aga nägime ikka üsna kehvas seisus elu. Viletsad majad, lapsed jooksevad mulla sees, kanad-haned, asfaltteed ei ole, hobune on põhiline liiklusvahend. Külapoes müüakse lahtist kaupa, kärbsed tiirutavad, kuid samas on neil importkaupadest näiteks Nestcafé riiulil,” kirjeldas Riina Kaptein.
Tööpuudus on seal riigis samuti tuntav ning peale Rumeenia minnakse tööle ka Türki, Itaaliasse, Prantsusmaale.
“Töötutele on ka seal ette nähtud abiraha. Aga kuulsime ka, et kui sotsiaaltöötaja käib, siis inimene näitab, et elab vaeselt, aga kui ametnik ära läheb, siis tõstetakse teler ja arvuti kapist välja. Nii et käiakse mustalt tööl või ollakse töö tegemisest võõrdunud,” rääkis Riina Kaptein.
“Põldudel töötava inimese kuupalk on 60 eurot, tehases 100 eurot. Enamik paneb endale ise kartuli, kaalika maha, et ära elada,” täiendas Einar Vallbaum.
Maa on Moldovas väga viljakas. Kui Eestis Pandiveres, kus kõige viljakamad mullad, on maa boniteet 58-60, siis Moldovas on see 100. “Mis maha kukub, see kasvab, aastas on võimalik saada kaks-kolm saaki,” lisas Peep Vassiljev.
Koostöö algab
Maavanem Einar Vallbaumi sõnul on lähiajal plaanis, et Lääne-Viru omavalitsuste sotsiaal-, kultuuri- ja haridustöö spetsialistid lähevad Moldovasse visiidile meie kogemusi jagama, kahe aasta pärast oodatakase meie kultuurikollektiive esinema nende rahvusvahelisele festivalile. Oktoobris on oodata aga sealsete ärimeeste ja omavalitsusametnike visiiti siia.
Vastates küsimusele, mida võiks Moldova õppida Eesti vigadest, soovitas maavanem näiteks väikeste maahaiglate sulgemisega mitte pikalt venitada, sest igale poole ei jõua vajalikku osta ja ressursse ei või raisata.
Peep Vassiljev leidis, et üliliberalismiga on Eestis unustatud tavainimene, ning soovitab Moldoval seda viga vältida.
“Arvame, et iga inimene peab ise hakkama saama. Aga paraku ei ole inimeste võimed juba looduse poolt ühesugused ning mõnda peame nõnda rohkem aitama,” rääkis ta.
Igal juhul olid nii Vassiljev kui Vallbaum seda meelt, et vaja on kokku viia Eesti ja Moldova võtmeinimesesed, ettevõtjad.
“Ja kes tahab elu üle Eestis hädaldada ja seda kiruda, käigu Moldovas,” soovitas Vassiljev.
Victor Guzun
Moldova suursaadik Eestis
Moldova ja Eesti suhted on väga heas seisus ja me tegeleme sellega, et enamikus valdkondades areng jätkuks.
Kaubavahetus kahe riigi vahel kasvab, aina sagedamini toimuvad kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna ühisprojektid, uusi koostöövorme luuakse nii kohalike omavalitsuse kui MTÜde vahel.
24. mail toimus Chişinăus Moldova-Eesti ärifoorum, järgmine on oktoobris Tallinnas. Eesti on Moldovale hinnaline partner meie integratsioonil Euroopasse. Teie kogemusi ja oskusteavet “imporditakse” Moldovasse IT-lahenduste, e-valitsuse, põllumajanduse, hariduse ja õigusaktide ühtlustamise vallas.
Mitmed Moldova ja Eesti delegatsioonid külastavad vastastikku riike. Tallinnas avatud Estonian Centre for Eastern Partnership – Eesti idapartnerluse keskus (EIPK) – on üks Eesti kompetentsi edasiandmise võtmekeskusi.
Oktoobris külastab peaminister Vlad Filat Eestit ja uued kokkulepped saavad allkirjad. Olen kindel, et see on tõukeks meie suhete kiiremale arengule.
Meie riigi põhiteemaks aastal 2011 on lähtuvalt meie riigi prioriteedist kõikide majandussektorite reformimine, et tõsta meie kodanike elatustaset. Lõppeesmärgiks on Euroopa Liiduga ühinemine.
Eelmised kaks aastat olid edukad reformide elluviimises ja läbirääkimised assotsiatsioonileppe, kõikehõlmava vabakaubanduslepingu ja viisaleppe osas olid samuti edukad.
Veel on oluline teema Transnistria konflikti lahendamine ja ma loodan, et varsti näeme positiivseid arenguid.
Moldova
• Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes.
• Moldova territooriumil, Dnestri idakaldal, paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne vabariik ehk Transnistria.
• Rahvaarv: 3,6 miljonit.
• Pealinn: Chişinău.
• Pindala: 33 800 ruutkilomeetrit.
• Keel: rumeenia.
• Keskmine eluiga: 66 aastat meestel, 73 naistel.
• Rahaühik: 1 leu = 100 bani.