Kunstniku äge hobi viib kokku põnevate staaridega

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“30 Seconds to Marsi” laulja ja filminäitleja Jared Leto (vasakul) ja Toomas Erapart Swissôtel Tallinna ees pärast autogrammiküti tundide pikkust ootamist.
“30 Seconds to Marsi” laulja ja filminäitleja Jared Leto (vasakul) ja Toomas Erapart Swissôtel Tallinna ees pärast autogrammiküti tundide pikkust ootamist. Foto: Erakogu

Virumaa Teataja kujundaja Toomas Erapardi elu muutus totaalselt, kui ta tegi kevadel ööklubis esinenud Elmayonesast portree ja küsis sellele autogrammi.


Praeguseks on tal tuntud inimeste portreedele saadud juba üle 70 autogrammi, kusjuures mõne hankimiseks on tulnud pikki tunde hotelli ukse juures passida, kuid avanenud on suisa ka VIP-loožid.
“Hakkasin jälgima Rakveres toimuvaid üritusi, hakkasin jälgima tuntud inimesi, kes Rakveresse tulevad, ja tegin neist pildi ette valmis,” räägib Toomas. “Ma otsisin inimesi, kes mulle meeldivad, kellega ma lihtsalt tahtsin kohtuda ja enda elu põnevamaks teha.”
Tänu kunstiandele on tal see võimalus olemas. Võib aimata, et Rakvere jäi selle hobi jaoks kitsaks ning edasi tuli siirduda mujale Eestisse ja pealinna.


Ootas 14 tundi hotelli ees


Näiteks selleks, et “30 Seconds to Marsi” kõigi liikmete autogrammid olemas oleks, tuli tal neist viimast jahtida 2 päeva. “Kui ma sain teada, et selle suve suurim artist, kes tuleb lauluväljakule, on “30 Seconds to Mars”, siis olin veendunud, et pean nad kätte saama,” kõneleb Toomas.
Selleks kulus tal neli päeva. Iga päev sõitis ta Rakvere ja Tallinna vahet, samal ajal käis ka tööl.
Esimesel päeval, kui nad pidid tulema, bänd kohale ei jõudnudki, teisel päeval tuli ainult osa bändist ja siis sai Toomas pooltelt meestelt autogrammid kätte lennujaamas.
Ülejäänud aeg kulus bändi kõige tuntuma liikme Jared Leto jahtimiseks. Kuna komplekt oli poolik, tuli kuulus muusik ja filmistaar kindlasti tabada. Kontserdil sobivat hetke ei tekkinud. Viimane võimalus oli leida hotell, kus nad peatuvad, ja seal oodata. Toomas teadis, et nad võivad olla Radissonis. Seal nägi ta juhuslikult bändi mänedžeri, võttis julguse kokku ja palus aidata, et ole hea mees, vii Jarediga kokku. Mänedžer esitas Toomasele seepeale väikese mõistatuse: ta ei ole siin, aga Tallinnas on veel üks kallim hotell, kus võiksid staarid ööbida, ja see hotell ei ole siit üldse kaugel, sa võid sinna lausa jala minna. Toomas lahendas mõistatuse kiirelt – Swissôtel Tallinn.
Toomas: “Ma olin samal ajal natuke haige, viibisin selle hotelli vastas oma autos terve öö, terve hommiku, terve lõuna, kokku 14 tundi. Lõpuks nägin tuttavate logodega bussi, millega neid sõidutati. Läksin hotelli ette ja ootasin veel. Ja ma sain selle kätte!”
Toomas räägib, et on õppinud kunstikoolis, kuid portreede joonistamine oli tema jaoks paras katsumus. Vähehaaval hakkas enesekriitiline kunstnik tuttavaid üles joonistama ning üllatuseks oli vastukaja väga positiivne.
Edasi läkski ta autogrammijahile. Joonistas mõnest staarist A3 suurusega paberile hariliku pliiatsiga portree, läks tema juurde, küsis autogrammi, ja kui võimalik, tegi ühispildi.
Selle kõige juures on alati huvitav inimeste reaktsiooni näha. Ja see on olnud eranditult positiivne, ehkki on ka palju neid, keda ta pole kätte saanud.


Kogu avas Elmayonesa


Esimese autogrammi sai Toomas argentiina sõumehelt Elmayonesalt, kes esines märtsikuus Rakvere ööklubis Mjau. Toomas läks oma pildiga klubi artistide ruumi ukse taha ja edasi oli juba lihtne, sest kui Elmayonesa pilti silmanurgast nägi ja end seal ära tundis, olid uksed avatud. Ülistuste saatel pani ta pildile käe alla. Ja nõnda läheb sageli.
Pärast seda sai Toomas Elmayonesaga tuttavaks ja tänu sellele tutvusele sai ta omakorda tuttavaks paljude huvitavate inimestega sõumaailmast, mille tõttu võibki öelda, et läinud suvi ja kevad olid noorele kunstnikule väga erilised.
Ehkki alguses polnud tal plaani seda hobi edasi arendada, läks nii, et nüüdseks on valmis juba üle 60 töö, ning kui sajas valmis saab, tuleb kindlasti näitus. Isegi rändnäitus.
Elmayonesast järgmine “modell” oli räppar Genka, kes samuti esines Mjaus. “Mul on kogus palju selliseid inimesi, kelle muusika mulle meeldib ja kellega ma olen tuttavaks saanud tänu sellele, et olen teinud neist portree,” ütleb Toomas.


Väga huvitav oli Dub FX, kes teeb oma häälega muusikat ja on maailmas hästi tuntud. Ta andis kontserdi Rock Cafés. Toomas oli talle eelnevalt Facebooki kirjutanud, kas on võimalik kokku saada. Dub FX vastas, et võib-olla tõesti, kui Toomas teda seal maja ees näeb.
“Läksin paar-kolm tundi enne kohale, ootasin autos ja jälgisin välisust, ja ühel hetkel näen, et tulebki. Hüppasin autost välja ja hüüdsin, et hei, ma olen Tom, ma rääkisin sinuga Facebookis, kas sa mäletad mind. Ta vastas, et muidugi, tule siia.”
Seepeale näitas Toomas portreed ja artist oli nii vaimustuses, et tuli auto juurde tagasi ja andis kontserdi priipääsmed.
Kuna Toomasel oli kaks pilti, siis saatis ta õhtul ka ühe rahva kaudu lavale. Mees võttis pildi vastu ja tänas kunstnikku publiku ovatsioonide saatel. “See oli hea tunne,” ütleb Toomas, kes peab end tegelikult tagasihoidlikuks.


Eesti artistidega on pisut lihtsam olnud, näiteks Lenna Kuurmaa kutsuti Põhjakeskuses ise tema juurde. Mõni on pilti vägisi endale tahtnud. Kui nimetada Gerli Padarit, Kirsti Timmerit. Või Marju Länikut, kes lubas tulla suisa Toomase näituse avamisele.


Ühe suvega on Toomas oma silmatorkavalt disainitud autoga sõitnud maha rohkem kilomeetreid kui eelneva nelja aastaga kokku. Ta on ostnud pileteid, käinud kontsertidel, ajanud siseinfot taga, teinud ränka tööd oma hobi nimel.


Tänu oma hobile on talle Facebooki kaudu ka väga palju tellimusi tulnud ning seni põhiliselt seinamaalidega tegelnud Toomasest on nõnda saanud nõutud portretist.
“Ma lihtsalt teen enda elu huvitavaks,” nendib Toomas, kellel on käsil senise elu põnevaim aasta.

Laulja Marju Länik

“Mäletan seda noormeest küll, kui ma ei eksi, siis me kohtusime juuli algul seoses Õllesummeriga Tallinnas. Väga sümpaatne. Autogrammi soovijaid on rõõmustavalt palju, neid aga, kes portree joonistavad, neid esimese hooga ei meenugi.
See pilt meeldis mulle väga, selline loomulik ja oli väga sarnane kujutatud isikuga. Palusin, et ta joonistaks ka mulle sellise ja ta lubas lahkelt seda teha. Raamiksin heameelega selle pildi ära ja sel oleks kindel koht minu seinal, ma väga ootan.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles