Üks legendaarsemaid eestlasi sündis 22. aprillil 1876. a Väike-Maarjas - oma aja vägevaim jõumees ja maadleja ning tuntud spordi- ja karskusliikumise edendaja Georg Lurich.
Põlistame eesti suurmehe Georg Lurichi mälestuse!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Legendid Lurichi jõust, võitudest maailma tugevamate meeste üle ning tema keha ilust ja vaimu teravusest liikusid omal ajal suust suhu ...
Ta oli haritud ja intelligentne, valdas rohkem kui kümmet keelt, võimles oivaliselt, oli hea akrobaat, jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja, paistis silma malemängus, mängis klaverit, oli hinnatud kõnemees, sattus esimese eestlasena filmilinale ...Kreeka-rooma maadlus võlgneb temale tänu paljude uute võtete, asendite ja vastuvõtete eest.
Georg Lurich oli elukutseliste maailmameister, võistles aastatel 1895-1920 Venemaal ja Lääne-Euroopas peamiselt klassikalises maadluses, 1913.-1917. a USAs ka vabamaadluses.
Ta oli erakordselt jõuline ja kiire ning valdas maadlustehnikat täiuslikult, võitis enamikku oma aja tuntud maadlejaist. Kuna tõstespordi maailmarekorditeks loeti tollal ka vastupidavus- ja vigurtõsteid, püstitas Lurich ligi 40 maailmarekordit (sh ühe käe ja kordustõstmises). Tuli võitjaks ka kehailuvõistlustel.
Tema eeskuju ja kuulsus ärgitasid raskejõustikuga tegelema paljusid noori mehi, jäljendamine küündis vale-Lurichite ilmumiseni. 1897. ja 1898. aastal põhjustas Lurichi ringreis Eestis eestlaste hulgas tõelise ärkamisaja spordis, sündis rohkesti raskejõustikuringe ja -klubisid.
Tema populaarsusest ja üleilmsest tuntusest annab tunnistust Lurichi-nimeliste raskejõustikuklubide ja -seltside tekkimine mitmel pool Euroopas, hiljem ka Ameerikas.
Võib väita, et Georg Lurich on üks silmapaistvamaid, omapärasemaid ja mitmekülgsemaid isiksusi mitte ainult Eesti, vaid ka maailma kehakultuuriajaloos, vahest kultuuriajaloos üldse.
Lurichi tõekspidamised olid olulised tema eluajal ja on seda ka praegu. Nüüd vahest rohkemgi kui siis, sest Lurichi karsked eluviisid ning tohutu tahtejõud, püsivus ja sihikindlus kuluks meile kõigile marjaks ära.
Tema elukreedo "Kui ka mitte alati terves kehas terve vaim ei ela, siis peaks ometi terve vaim terves kehas asuma" väärib tähelepanu ja järgimist. On ju üldtuntud tõde, et karske, terve ja elujõuline rahvas saab oma elukorraldusega hästi hakkama.
Kui pööraksime tema elutõdedele rohkem tähelepanu, võib-olla oleksime siis karskemad, tugevamad ja vastupidavamad ning võib-olla oleks olemata nii mõnigi pahategu ja väärad suundumused ühiskonnas.
Jõumees Georg Lurichi fenomen ulatub XIX sajandist tänasesse päeva. Temast räägitakse, kui mainitakse läbi aegade suurimaid eestlasi, temast räägitakse, kui tehakse kokkuvõtteid Eesti spordiajaloost.
Viru Vägevate selgitamisel valis rahvas Lurichi Paul Kerese järel teiseks suurmeheks ja tema säravast isiksusest on kirjutatud teoses "Sajandi 100 suurkuju".
Kas aga Lurichit mäletatakse ka 100, 200 ja enama aasta pärast, sõltub paljuski meist, tänastest eestimaalastest.
Meie saame hea seista selle eest, et Lurichi nimi, saavutused, tõekspidamised ja terved eluviisid ei vajuks unustuse hõlma, vaid kestaksid ja leiaksid järgimist sajandist sajandisse. Et Lurichit teataks täna, homme ja ka ülehomme ...
Georg Lurichi põrm puhkab kaugel Venemaa avarustel teadmata kohas ja seetõttu peame me Eestis mõtlema tema mälestuse monumentaalsele jäädvustamisele. Lurich kui karskuse, jõu ja ilu sümbol väärib monumenti! Meie võimuses on selle monumendi püstitamine.
Väike-Maarja vallavolikogu algatas annetuste kogumise Lurichi monumendi püstitamiseks Väike-Maarja keskväljaku piirkonda. Kanda saab Väike-Maarja vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017649007 SEBs, märgusõna "Lurich".
Pöördume kõigi eestimaalaste poole palvega aidata kaasa Georg Lurichi mälestuse jäädvustamisele.
Kui igaüks meist loovutab selle ülla eesmärgi nimel jõukohase rahasumma, põlistame üheskoos eesti rahvusliku suurmehe mälestuse ja tähistame 22. aprillil 2011. aastal Georg Lurichi 135. sünniaastapäeva tema mälestussamba avamisega.
Lurichi elutõdesid järgides saame aga jätkuvalt tuge, hingejõudu ja kosutust tervema mõttelaadi kujundamiseks.
Aidakem suurendada ka ERFi Georg Lurichi fondi põhikapitali. Väike-Maarja valla poolt loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Georg Lurichi allfond, mis hakkab toetama Georg Lurichi tõekspidamiste väärtustamist ja tema mälestuse jäädvustamist.
Esimesi taotlusi Lurichi fondi stipendiumidele saab esitada 2009. aasta sügisel.
Annetusi Georg Lurichi fondi saab teha sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond arveldusarvele nr 221001101347 Swedbankis. Selgituseks: annetus Georg Lurichi fondi.