Rahvusvahelisel konverentsil keskenduti välismaal töötavate vanemate lastele ning tõdeti, et nii Poolas kui Eestis on samad probleemid. Lahendusena nähakse koolipoolset märkamist ja sekkumist, pikem eesmärk on oma kodumaal vääriliste töökohtade loomine.
Poola haridusministri ja Konini maavanema kutsel käisid Lääne-Viru maavalitsuse sotsiaalvaldkonna nõunik Helbe Jaanimägi ning Vinni valla haridusnõunik Margit Diits septembri lõpus Poznanis rahvusvahelisel konverentsil “Töö migrantidega”, kus osalejaid oli ka Ukrainast ja Saksamaalt.
Alates 2008. aastast on tehtud Poolas põhjalik uuring, mis puudutab välismaale tööle minejaid ning nende kodumaale jäävaid lapsi.
“Protsendiliselt puudutab see ehk sama paljusid inimesi kui Eestis, aga et nende rahvaarv on nii palju suurem, siis on seal ka suurem arv omapead kasvavaid lapsi,” märkis Margit Diits.
Helbe Jaanimägi tõi välja, et keerulisemad olukorrad, mis tekkinud välismaale tööle läinud vanemate lastega, jõuavad sageli alaealiste komisjonini.
“Siis selgub, et vanemaid polegi kodus, silma hoiab peal näiteks naabrinaine,” rääkis Jaanimägi ja täpsustas, et jutt käib enamasti 11-13aastastest lastest.
“Välismaale tööle minnakse aga juba paariaastaste laste kõrvalt, kes üldjuhul jäävad vanavanemate juurde, suuremad aga jäetakse omapead. Minu praktikas on juhus, kus 12aastane jäeti üksi ja meil ei lubatud sekkuda. Tehniliselt saavad nad enamasti hakkama, kuid emotsionaalselt ja psüühiliselt on väga raske,” rääkis Margit Diits.
Poolas on Jaanimägi sõnul ka juhtunud, et laps on sattunud lastekodusse, sest vanem töötab välismaal, kuid lapsel puudub turvaline keskkond. “2% Poola lastest, kelle vanemad töötavad välismaal, satuvad asenduskodusse,” viitas Diits poolakate uuringule.
“Poola haridusminister märkis, et eesmärk peaks olema kohapeal töökohtade tagamine ja bioloogilise pere säilitamine. Aga me ei saa jaanalinnuna panna pead liiva alla, vaid tuleb tegeleda migratsiooniga ning sellega, kuidas last võimalikult vähe sellises olukorras kahjustada,” kõneles Margit Diits. Poola spetsialistid rõhutasid lastele juriidilise eestkostja määramise tähtsust. Eesti laste puhul, kelle vanemad on võõrsile tööle läinud, pole juriidilise poolega seni eriti tegeletud.
“Oleme leppinud sellega, kui vanem ütleb, kes tema lapse eest hoolitseb, ja ka peretoetus on suunatud sellele inimesele, kuid me ei ole juriidilist eestkostet määranud. Poolas on aga juhtumeid, kus see on olnud hädavajalik, kui näiteks on tarvis ootamatult last opereerida ja on vaja nõusoleku kinnituseks allkirja,” rääkis Diits.
Tugi on võimalik
Diits ja Jaanimägi rõhutasid, et välismaale tööle minnes on väga oluline, et lapsevanem teavitaks klassijuhatajat või omavalitsuse sotsiaaltöötajat.
“Siis saaks rakendada tugevdatud vaatevälja – kool, omavalitsus, politsei – saaksime last aidata. Laps ei tohi üksi jääda. Tihti kipub laps hommikuti üksi olles sisse magama, ei lähe enama kooli, siis hakkavad sõbrad kogunema ta korterisse, tekivad probleemid majaelanikega,” loetles Diits.
Ka konverentsil tõid poolakad esile oma praktikast, et esimese kuu jooksul peavad lapsevanemad võtma kooliga ühendust, kui seda ei tehta, hakkab klassijuhataja olukorda uurima.
“Poolas nähaksegi seda haridusvaldkonna probleemina. Koolidele pannakse esmane märkamise kohustus ning uuest aastast hakkab kehtima ka vastav seadus. Kui on märgatud, siis tuleb toetada, organiseerida abi, tagada klubitegevus, üritused, nõustamine. Omavalitsus sekkub vaid materiaalse poolega. Ja tundus, et sealsed koolijuhid olid sellega päri. Eestis oleks see keerulisem, sest õpetajatel on niigi palju kohustusi,” rääkis Margit Diits.
Plussid ja miinused
Välismaale tööle minemise tendentsi saab Diitsi ja Jaanimägi hinnangul võtta positiivselt – inimene tahab oma pere olukorda paremaks muuta, kuid paraku võib materiaalse poole paranemise kõrval olla ka miinuseid.
“Kõik lapsed, kes perega välismaale lähevad, ei kohane seal, tulevad Eestisse tagasi ja on siis sageli silmitsi kohanemisraskustega,” ütles Diits.
Kõige sagedamini läheb välismaale tööle üks vanematest ja kui ta on jalad alla saanud, läheb pere järele. Kui võõrsile läheb tööle üksikvanem, tekivad Eestisse jääva lapsega suure tõenäosusega probleemid.
“Üksindus, raskused kontaktide loomisel, vanemliku kontrolli puudumine, alkoholi-narkoprobleemid, usalduse puudumine, reguleerimata juriidilised situatsioonid – sellised märksõnad tulid välja laste probleemidena paneeldiskussioonis ja need on samad ka Eestis,” loetles Helbe Jaanimägi ja lisas, et väga oluline on lapsevanemate harimine, et nad mõistaksid, mida võib lapse arengule kaasa tuua pere välismaale minek.
Margit Diitsil on ka positiivseid näiteid: “Tean viieliikmelist peret, kes läks Soome ja on väga hästi kohanenud. Esimesed kuud tegelevad keele õppimisega, selle eest makstakse 400 eurot kuus, see annab turvatunde. Ja nende lastel läheb sealses koolis hästi.”
Noppeid Helbe Jaanimägi ettekandest konverentsil
• Välismaale suundumine on paljudele ainuke võimalus peret üleval pidada ja oma elamistingimusi parandada. Riiklik lastetoetus (19.17) on pigem sümboolne.
• Enamikus Lääne-Virumaa peredes, kus vanem on välismaal tööl, hoolitseb laste eest nende vanaema. Veel jäetakse lapsed vanema õe-venna või mõne sugulase hoolde. On ka juhtumeid, kui lapsel hoiab silma peal naaber või on ta täiesti üksi.
• Sagenevad (kohtu)vaidlused lahus elavate vanemate vahel lapse hooldusõiguse teemal, ajendiks lapse elukoht.