Tapa tööstuspark jätab ettevõtjad külmaks

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik eraldab järgmise aasta eelarvest 700 000 eurot Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõli tööstusparkidesse.
Riik eraldab järgmise aasta eelarvest 700 000 eurot Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõli tööstusparkidesse. Foto: Arvet Mägi

Kui eelmise sajandi lõpul Tapale tööstusala loodi, lootis tollane linnavõim, et see äratab Tapa uuele elule. Paraku on ettevõtete huvi Tapa tööstuspargi vastu olnud ülimalt kasin.

Tapa vallavanem Alari Kirt rääkis, et ettevõtjad eelistavad Tallinna, Tartu ja ka Pärnu ümbruses asuvaid tööstusparke, hoolimata sellest, et maa on seal kallim. “Esiteks on nad turgudele lähemal ja tööjõudu on rohkem,” põhjendas vallavanem.

Just kvalifitseeritud tööjõu nappus on Kirdi hinnangul peamine põhjus, miks ettevõtjad Tapa tööstuspargist ei huvitu. Isegi paarikümne töötaja leidmine väikeses linnas on keeruline.

“Meil ei ole järsult võtta näiteks 50 inimest kohe tööle. Kõik head spetsialistid on juba kusagil ametis ja sellist vaba tööjõudu niipalju ei ole,” rääkis Tapa vallavanem Alari Kirt. Tema sõnul on Tapa vallas küll registreeritud töötuid 350, kuid üldjuhul nad ei ole haritud spetsialistid.

“See nõuab suurt investeeringut, aega ja natuke ka missioonitunnet ettevõtja poolt, et siia tulla ja oma tootmine püsti panna,” nentis Kirt.

Tööjõupuudust peab oluliseks ettevõtluse arenemise pärssijaks ka Tapa tööstuspargi esimese asuka, puidufirma Tapa Mill juhatuse liige Kalle Valdlo. “Miks pole meile lisaks kedagi tulnud, seda on raske öelda,” ütles Valdlo. Tartu ja Tallinna ümbruses asuvates tööstusparkides on tööjõu kättesaadavus tema veendumusel märgatavalt parem.

“Kohapealt valmis tööjõudu võtta ei ole,” tõdes Kalle Valdlo. “Tapa tausta arvestades oleks siin võimalik tööjõudu leida raudteega seotud ettevõtetel.”

Ka Ida-Virumaa suurtes tööstusparkides ei ole Alari Kirdi sõnul uusi ettevõtteid tekkimas, hoolimata sellest, et seal on heal tasemel taristu ja palju tööjõudu, sealhulgas kõrgelt haritud spetsiifilist tööjõudu.

Tapa tööstuspargis on taristu olemas, nii vesi, teed, elekter kui kanalisatsioon ning isegi oma raudteeharu. “Kui konkreetse maalapi peale kommunikatsioone ei lähegi, siis oleme hea meelega nõus koostööd tegema ja võimalusel neid ise ehitama. Kõik sõltub, kes sinna tuleks ja mida ta seal teeks,” rääkis Kirt.

Kalle Valdlo hinnangul on Tapa tööstuspargi asukoht hea – lähedal on nii korras maantee kui raudtee ja olemas kommunikatsioonid, mille vald on krundi piirini toonud. Oluliseks nimetas ta ka asjaolu, et on vaba elektrivõimsust, sest ehitatud on kaks alajaama.

“On väga palju huvilisi olnud, aga ettevõtja teeb kalkulatsioone ja siis otsustab, kas tuleb või ei tule. Siiani pole tulnud,” nentis Kirt. Huvilisi on Kirdi sõnul tema kahe ametiaasta jooksul olnud paar­kümmend.

“Enamasti tahetakse saada ikka valmis ruumi ja et oleks infrastruktuur ja suur pind, nagu tööstuskülades Tallinna lähedal, kus hoone on olemas, ettevõte paneb oma liinid püsti, ja läks,” tõdes Kirt. “Neid ei huvita tegelemine planeeringute ja projekteerimisega, vaid nad tahavad valmis asja, tahtmata raisata eeltöö peale aega, mis on mitme aasta pikkune protsess.”

Mullu esitas Tapa majandusministeeriumile Kirdi sõnul taotluse, saamaks tööstuskülade taristu projektile raha, kuid nende projekt jäi täpselt joone alla ja ei leidnud rahastamist, raha said suurlinnad ja nende lähiümbrused. Selle raha eest oli plaan välja ehitada teed kruntide juurde ja viia torustikud kruntideni välja. “Me hoiame kätt pulsil kõigil nendel meetmetel, aga praegu ühtegi rahataotlemise projektikonkurssi avatud ei ole,” väitis Kirt.

“Tõenäoliselt peame leidma koostööpartnerid teiste väikelinnade näol ja tööstusparke koos turundama hakkama. Eelkõige tahame saada siia laondus-, logistika-, puidutööstuse ja metallitööstuse ettevõtteid,” kõneles vallavanem. “Loomulikult võiks meil olla siin ka mõni kaitsetööstuse ettevõte, kuna meil on Eesti suurim väeosa ja suurim polügoon külje all. Võimalused on väga head.”

Praegu on Tapa tööstuspargi territooriumil Kirdi sõnul vähemalt osaliselt laias laastus kuus firmat ja kümnete hektarite kaupa tühja maad. “Reservi ja ruumi on väga palju,” ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles