Lääne-Viru vallamajad asuvad suuresti Nõukogude ajal ehitatud hoonetes või ka muinsuskaitselise väärtusega majades. Täiesti uus ja valla vajadusi arvestav keskus on praegu vaid Sõmerul, aga multifunktsionaalseid vallakeskusi on ka mujal, kus vallavalitsusega sama katuse alla mahuvad näiteks apteek, perearstikeskus ja mõned kontorid.
Vihula - vaade merele
Kunagine Võsu vallavalitsus kolis praegusesse vallamajja ehk Võsu rannaklubisse 1994. aastal. Rannaklubi on ehitatud 1961. aastal tolleaegse Võsu puhkekodu eestvedamisel, mis allus ametiühingute keskliidu kuurortide valitsusele. Hoones korraldati kultuuriüritusi Võsu puhkekodus tuusiku alusel puhkavatele inimestele. Ühe vahetuse pikkus oli tuusikuga keskmiselt 15 päeva ja puhkajaid oli üle NSV Liidu.
Kuigi maja vajab iluravi ja soojustamist, on hoone sisuliselt rannas ja väga kaunis kohas ning selle suurus piisav.
“Oma nädalase töökogemuse taustal võin öelda, et maja vead kompenseerivad inimesed, kes selles töötavad,” ütles värskelt ametisse pandud Vihula vallavanem Raivo Uukkivi.
Kadrina - ruumi jääb ülegi
Kadrina vallamaja asub endises Kadrina EPT hoones. Maja ise on ehitatud neljas järgus, viimane osa – spordihoone, mida nõukaajal tuletõrje veevõtukohaks nimetati – valmis 1980ndatel aastatel. Maja on renoveeritud ja vallavanem Aivar Lankei hinnangul on inimeste töötingimused seal rahuldavad. Ruumi juurde vaja ei ole, pigem vastupidi, vallavalitsus on poole ehk umbes 600 m² ära andnud eakate päevakeskusele.
Tapa - ajast ja arust
Vallavalitsuse hoone asub Tapa kesklinnas peatänava ääres. “Enne II maailmasõda oli maja eraomanduses, alates 1940. aasta suvest on selles asunud kohalik võim, seda küll erinevate nimede all. Nüüd on maja valla omandis, rentnikuna asub hoones veel Swedbank,” rääkis Tapa vallavanem Alari Kirt.
Kolmekorruseline hoone on osaliselt puidust, üle krohvitud. Maja kasutamisega on vallavanema hinnangul seotud palju probleeme. Kuna trepid on kitsad ja kõrged, siis on kodanikel väga vaevaline jõuda enamiku ametnike vastuvõtule II korrusele, rääkimata III korrusele pääsemisest.
Maja on köetav elektriradiaatoritega, seega on selle ülalpidamine suhteliselt kulukas, puudub ventilatsioon. Ruumipuuduse tõttu on sotsiaalosakond teises majas.
“Tapale oleks vaja moodsat haldushoonet, mis oleks energiasäästlik, kuhu võiks peale vallavalitsuse ära mahtuda veel nii mõnigi asutus ja mis oleks eelkõige kodanikele mugav ja hea kasutada. Loomulikult ei saa seda reaalselt niipea tegema hakata, enne on vaja muud probleemid lahendada,” rääkis Kirt.
Rakvere vald - täitsa talutav
Rakvere vallamaja asub Rakvere linnas vallimäe taga. Hoone oli kunagi sepa elamu ning ruumi on seal vallavalitsusele parasjagu. Et maja köetakse puudega, siis on halduskulud talutavad.
Tamsalu - probleemi pole
Tamsalu vallamaja hoone ehitati algselt Tamsalu EPT kontoriks, kuid enne maja valmimist ajad muutusid. Kerkinud majakarp ehitati aga valmis ja Tamsalu valda on sealt juhitud kümmekond aastat. Kolmekorruselises majas on ka perearstikeskus, apteek, PAIK ja kaks väikeettevõtet.
Abivallavanem Riho Telli sõnul majal veel arenguruumi on, sest kasutamata pinda jagub. Mis puutub ülalpidamiskuludesse, siis on need Telli hinnangul keskmised.
Tamsalu tulevikku vaadates jääb vallamaja asukoha poolest küll keskusest pisut kõrvale, aga et tegemist on väikese linnaga, ei tohiks Telli meelest sellest probleeme tekkida.
Rakvere linn - kitsas on
Rakvere linnavalitsus asub umbes 230 aasta vanuses majas, mis on linnapea Andres Jaadla sõnul ehitatud küll algselt kaupmehemajaks, kuid linn ostis selle üpris kohe pärast valmimist ning hoone on olnud kogu aeg ametkondlikus kasutuses.
Majast on linna juhitud varemgi, aga viimati kolis linnavalitsus sinna paarkümmend aastat tagasi. Linnavalitsuse jaoks on hoone aga kitsas ja nii on ametnikud laiali viies kohas. “Võiks olla kompaktsem kindlasti,” arvas Jaadla ja lisas, et linnavalitsus on kavas koondada keskväljaku ääres asuvasse pangamajja.
Haljala - kallis ülal pidada
Vallamaja paikneb endise kiriku pastoraadihoone juurdeehitatud osas alates 1993. aasta lõpust, seega on sealt valda valitsetud 18 aastat. Viimane suurem ümberehitus toimus 2006. aastal vallamaja I korrusel, mistõttu osa ametnike töötingimused on paranenud, kuid osal mitte.
“Hoonet on kallis ülal pidada, sest see on väga suure soojusenergiakuluga, mis tingib tulevikus kogu täismaja funktsioonide ülevaatamise ja maksimaalse energiasäästu saavutamise,” märkis vallavanem Leo Aadel.
Lisaks vallavolikogu ja -valitsuse tööruumidele on osa üüripinda kasutada antud juuksuriteenuse osutamiseks ja apteegile.
Kunda - otse spordihoones
Kunda linnavalitsus asub spordihoones, selles osas, kuhu oli algselt kavandatud ravikorpus. Linnapea Allar Aroni sõnul on maja nagu moodne kaubanduskeskus, kus mitu asja saab ühest kohast, sest lisaks spordisaalidele ja ujulale on selles ka muusikakool ja saun.
Praegu on töö- ja inimeste vastuvõtu tingimused linnapea sõnul väga head, aga kui Kunda peaks kellegagi ühinema, võib kitsaks jääda. Linnavalitsus kolis hoonesse 2003. aasta jõuludeks, enne seda asuti väikeses vanas majas endise kaubamaja kõrval, kus tingimused olid väga kehvad ja ruumi vähe.
Väike-Maarja - kellatorniga maja
Vallamaja asukoht on soodne. Paikneb otse vallakeskuse keskväljakul ning on kujunenud oma korrastatud fassaadi ning katusekellaga Väike-Maarja keskväljaku lahutamatuks osaks.
“Leian, et Väike-Maarja alevik oma keskväljaku üldise kujundusega on hea näide mõistlikust planeeringust,” ütles vallavanem Indrek Kesküla.
Vallavalitsus on selles hoones paiknenud alates 2002. aastast. Lisaks asuvad hoones Pandivere Vesi OÜ kontor, töötukassa ruumid, Eesti Posti kontor ja kord nädalas võtab seal elanikke vastu piirkondlik metsanduse spetsialist keskkonnaametist. Praegu on kaks korralikku ruumi veel tühjad ning need on kavas välja üürida.
Aastatel 1991-2002 asus vallavalitsus endises kolhoosikontoris, mis praegu on kutseõppekeskuse käsutuses. Praegune vallamaja on ehitatud 1950ndate aastate alguses toonase Väike-Maarja rajooni parteikomitee hooneks, seejärel asus seal Väike-Maarja kutsekool ning sellel ajal sai selles majas ka kinos käia.
“Nagu iga ettevõtte puhul, tuleb ka vallamaja töökorralduses lähtuda reaalsest vajadusest ja võimalustest. Ehk kui üldine majandusolukord nõuab, on vaja kokku tõmmata ja vastupidi. Leian, et hoone on piisavalt otstarbekalt ehitatud. Juhul kui majandusolukord paraneb, on võimalik ka kolmas korrus bürooruumideks ümber ehitada,” rääkis vallavanem Indrek Kesküla.
Rakke - ruumi on piisavalt
Rakke vallavalitsus asub Rakke aleviku servas Rakvere-Vägeva maantee ääres. Praegune vallamaja hoone valmis 1989. aastal Rakke sovhoosi kontorina. Rakke vallavalitsus kolis sinna 1997. aastal. Kontorihoone teine korrus on vallavalitsuse käsutuses, ruumi on piisavalt. Vallavanem Andrus Bloki sõnul ülalpidamiskulud suured ei ole, sest hoone kuulub Rakke vallale ja kütmise tagab valla kommunaalasutus.
Vallamajas on remonditud koridor, järgnevatel aastatel oleks vaja remontida kabinetid, kuid töökeskkond on Bloki sõnul hea. Vallamaja asukoht Rakke aleviku servas kõige soodsam pole, aga uue hoone ehitust aleviku keskele ei plaanita.Samas hoones tegutseb ka kulutuurikeskus.
Laekvere - tuleb remont
Laekvere vallavalitsus töötab ühes muinsuskaitsealuses Laekvere alevikule iseloomulikus maakivist hoones, endises meiereis. Hoone ehitas Laekvere Piimaühistu aastatel 1931-1932.
Praegust vallamaja hoonet kasutati 1980ndatel aastatel sovhoosi ja kolhoosi kontorina. Alates 1992. aastast töötab seal vallavalitsus. Lisaks vallavalitsusele asusid kunagi hoones näiteks postkontor, hoiukassa, politseikonstaabel, telefonikeskjaam, keskasula katlamaja, saun, metsakonsultant. Praeguseks on enamik asutusi sealt välja kolinud ja hoones tegutseb põhiliselt vallavalitsus, samuti on seal saun.
Valminud on endise meierei ümberehituse projekt. Selle realiseerumisel saaks hoone uue funktsiooni külakeskusena, kus lisaks vallavalitsuse tööruumidele oleks veel Laekvere raamatukogu, jõusaal, avalik saun, kontoriruumid.
Vallamajas on hea töötada. Igal ametnikul on piisavalt ruumi ja vallamaja asukoht väga soodne. Ülalpidamiskulud võiksid vallavanem Aarne Laasi hinnangul olla väiksemad, plaanitav remont kulutusi ka kindlasti vähendab, samuti paranevad töötingimused.
Rägavere - endises lasteaias
Vallamaja on algselt ehitatud lasteaiaks, lasteaed töötas selles majas aastatel 1971-1986, vallavalitsus on olnud seal 2008. aasta augustist, enne seda oli ruumides postkontor. “Ruumid on küllaltki värskelt remonditud, korras. Üks puudus on korraliku ventilatsiooni puudumine,” ütles valla majandusnõunik Virgo Koppel.
Ruumide üldpindala on 280 m², millest 168 m²vallavalitsuse ja 112 m²majas tegutseva perearstikeskuse kasutada. “Pinda on parasjagu, igal ametnikul on oma kabinet, kuigi veidi võiks ruumi rohkem olla,” arvas Koppel.
Ülalpidamiskulud on tema hinnangul normaalsed, sest soe tuleb omast puudega köetavast katlamajast, vesi omast pumbajaamast.
Vinni - nagu Pentagon
Pajustis asuvas vallamajas on Vinni valda juhitud alates 1995. aasta 1. novembrist. Maja ehitati 1987. aastal Eduard Vilde nimelise kolhoosi teenindusmajaks-kontorihooneks. Arhitekt oli Tiit Hansen. Vallamaja on hea asukoha ja juurdepääsuga. Maja on ehitatud erilise kujuga – nimelt kuusnurkne.
Vallavanem Toomas Väinaste hinnangul on majas hea töötada, sest ruumid on ringpaigutusega. Tänu suurtele akendele on palju avarust ja valgust. Maja on kolmekorruseline. Kontoriruumid asuvad teisel korrusel, kolmandal korrusel on kaks konverentsiruumi, esimene korrus on asutustele välja renditud.
Maja üldpind on 1228,9 m², sellest vallavalitsuse tööruumide pinda umbes 800 m². Ruumi on piisavalt, samas on maja soodne üleval pidada.
Viru-Nigula - koht korterites
Vallamaja asub vallakeskuses Viru-Nigulas, omavalitsus kolis sinna 1990. aastate lõpus. Algselt on hoone ehitatud ambulatooriumiks (1987), seal paiknesid ka kahe arsti eluruumid.
Vallavalitsus tegutseb kahes kunagises korteris. Samas hoones võtab vastu ka perearst, tegutsevad lillepood ja juuksur. Vallavanema Ervins Veitsursi sõnul hoone ülevalpidamine väga kulukas ei ole.
Sõmeru - puidust sõrestikuga kaunitar
Sõmeru vallavalitsusel on teiste Lääne-Virumaa omavalitsustega võrreldes kasutada kõige uuem hoone, kus töötatud napilt üle aasta. Keskusehoone 1500 ruutmeetrile mahuvad lisaks vallavalitsusele raamatukogu, saal, huviringitoad ja eakate päevakeskus.
Maja saab soojaks maaküttel, ülalpidamine on ökonoomne ning ametnikud oma töökeskkonnaga väga rahul. “Maja tegelik ülalpidamiskulu osutus teoreetilisest arvestatust isegi väikesemaks,” märkis Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev.