Muinsuskaitseameti teabepäeval Väike-Maarjas arutleti muinsuskaitse all olevate objektide oleviku ja tuleviku üle.
Vana hea vajab hoolt ja kaitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektori Anne Kaldami sõnul on seni vaateväljas olnud peamiselt kaitse alla võetud hooned, mis jäävad igaühele silma, aga arheoloogiamälestised vajavad samuti uurimist, hooldust ja kaitset. Peamiselt keskenduti siiski muinsuskaitse all olevate hoonete seisukorrale.
“Probleemiks on eelkõige omanike teadlikkus. Näiteks majade renoveerimise kohta on hulk informatsiooni, kuidas energiasäästuks tuleb panna uued aknad. Muinsusobjektide puhul on väga tähtis leida insenertehniline lahendus, vastasel juhul kaotab objekt väärtuse. Meie eesmärk ongi rääkida nende väärtusest ja koos leida probleemidele lahendusi. Mõnikord peame omanikku taga otsima ja meelde tuletama, et tema vara on kaitse all ja ta peab selle säilitamise eest hoolt kandma,” kõneles ta.
Positiivse näitena ametnike ja omanike koostööst tõi Anne Kaldam Porkuni mõisavalitseja maja, mis on kasutusel korterelamuna. Ettevõtlikud omanikud suutsid raha koguda katuse taastamiseks ja muinsuskaitseameti abiga kaitseb ajaloolist maja nüüd korralik kivikatus.
Kõige probleemsem objekt Lääne-Virumaal on kahtlemata Neeruti mõis.
“Kui me omanikuga omavahel vestleme, siis annab ta lubadusi, et tuleb ja teeb ühe või teise asja ära,” kommenteeris Anne Kaldam, “aga kahjuks on kõik sõnad senini lubadusteks jäänud.”
Muinsuskaitseameti osakonnajuhataja Tarvi Sitsi sõnul on omanike hulgas palju optimiste, kes arvasid, et võtavad endale mõisakoha ja teevad korda, kuid ei teadvusta, mida see endaga kaasa toob. Probleemsete omanike nimed võiks ju avalikustada, kuid Tarvi Sits ei pea seda õigeks. “Tegelikult on need omandisuhted ikkagi veel värsked,” märkis Sits. “Meil on selgelt olemas problemaatilised omanikud, kuid igal neist on erinev taust, ja nendega me tegeleme. Mõnikord napib omanikul ka raha sisselangenud katuse kilega katmiseks. Maakondades on inspektorid, kes aitavad omanikke, et leida muinsusobjektile sobiv lahendus,” selgitas ta.
Samas lisas Anne Kaldam, et tihtipeale mälestis ei lagune sellepärast, et omanikul puuduvad rahalised võimalused, vaid ilmselt jääb vajaka heast tahtest. Kuid kokkuvõttes on omanike teadlikkus ja vastutustunne palju suuremaks läinud. Muinsuskaitse ja omaniku hea koostöö näitena tõi Anne Kaldam Kuie tuuleveski. “See on väike objekt Tamsalu vallas, kus omanik on suutnud säilitada veski mehhanismid. Katus oli avariilises seisukorras ja meie püüame toetada ka jätkutöid. On ju väikegi asi ilus, kui ta on korras,” rääkis ta.