Vali Lääne-Virumaa aasta tegu 2011!

Haljala lasteaed. Foto: Arvet Mägi

Konkursil “Lääne-Virumaa aasta tegu 2011” läheb rahva­hääletusele kümme asutuse/organisatsiooni/­ettevõtte tegu ja kuus isikutegu – nõnda otsustas konkursi korraldustoimkond, olles hoolega vaaginud esitatud kandidaate.

Leiti, et majanduslikult rasketest aegadest hoolimata on suudetud päris palju korda saata, tänu Euroopa toetusfondidele on ehitatud nii koolimaju kui farme, korraldatud spordi- ja kultuurisündmusi ning algatatud huvitavaid ja heategevuslikke ettevõtmisi.

Väljavalitud teod lähevad nüüdsest rahvahääletusele. Väljalõigatud sedeleid saab täidetuna kasti panna maakonna kõigis raamatukogudes, samuti võib täidetud sedeleid saata kirja teel Virumaa Teataja toimetusse Pikk 8, 44307 Rakvere, või anda oma hääl elektrooniliselt, täites ankeedi Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel aadressil http://www.virumaa.info/aasta_tegu_2011

Oluline on, et märgitakse oma eelistus mõlemas kategoorias.

Hääletus kestab kuni 10. jaanuarini. Kõikide hääletajate vahel loositakse välja auhind.

Aasta teo auhind antakse üle jaanuaris peetaval pidulikul õhtul.

Aasta teo konkursi korraldab ajaleht Virumaa Teataja koos Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga üheksandat aastat järjest.

Aasta teo valimise kriteeriumi­deks on eriline edu; vajalik ja kor­daläinud suursündmus; oluli­ne ehitis; loominguline saavutus; paik või asi, mis jääb meist ma­ha selle aasta märgina, millest räägitakse ka tulevikus kui mär­gist kodukülas, koduvallas, ko­du­linnas või kodumaakonnas.

On tähtis lisada, et just Lääne-Virumaa on üks väheseid piirkondi, kus aasta teo valimisele on kaasatud rahvas.

Asutuse/organisatsiooni/­ettevõtte teo kandidaadid

Uhtna põhikooli heategevuslik algatus õnnetusse sattunud Davidi abistamiseks

Uhtna põhikooli õpilaste algatatud heategevusprojekt aitas täita nende liiklusõnnetusse sattunud klassivenna Davidi unistust saada oma tuba. Selleks korraldati heategevuskontsert ja laat, kus olid müügil laste enda meisterdatud asjad, lisaks veel heategevuslik loterii, mille tulu läks samuti Davidi toetusfondi.

Nüüdseks on sellest ettevõtmisest peaaegu seitse kuud möödas. Davidi ja tema pere elamistingimused on paranenud. Abikäe ulatasid paljud ettevõtted ja üksikisikud nii koduvallast, mujalt Lääne-Virumaalt, Eesti teistest maakondadest ja linnadest, aga ka piiri tagant.

Uhtna kooli õpilaste ja sotsiaalpedagoog Margit Lichtfeldti algatatud väikesest heateost sai Sõmeru kooli kaasabil ja Sõmeru vallavalitsuse toetusel kogu Eesti rahva suur heategu, millest saime kasu kõik – õppisime nägema abivajajat enda kõrval, õppisime olema mõistvad ja tundma rõõmu kellegi aitamisest, õppisime olema siirad ja avatud.

Arukse jahikompleksi ­valmimine

2011. aastal valmis lõplikult Laekvere Jahimeeste Ühingu maadel Aruksel kompleks, mis koosneb jahilasketiirust, 100meetrisest liikuva märgi laskerajast, õppe- ja olmehoonest ning ulukite esmase käitlemise ruumidest.

Aruksel olev lasketiir on maakonna suurim ja vastab ajakohastele tingimustele. 2011. aastal korraldati seal ka üks rahvusvaheline võistlus Estonian Open. Arukse jahilasketiiru ja muude ehitiste vaimne isa ja tulihingeline eestvedaja on ühingu pikaaegne esimees Tõnu Kroo­ben.

Haljala lasteaia ­rekonstrueerimine

Tänavu 45 aasta juubelit tähistanud lasteaed Pesapuu on tegutsenud praegustes ruumides alates 1972. aastast. Hoonekompleksi amortiseerumise ja osa ruumide hallitamise tõttu rekonstrueeriti lasteaed aastatel 2009-2011, mille tulemusena valmisid lastesõbralikud ruumid viiele aia- ja kahele sõimerühmale ning ühele maakondlikule tasandusrühmale ehk kokku 140 lapsele. Lisaks rajati lastele ujumisoskuse omandamise ja tervise tugevdamise eesmärgil ujumisbassein ning korrastati õueala umbes 1,7 ha ulatuses, kus on liikluslinnak, mängu- ja spordiatraktsioonid ning Tootsi peenramaa.

Ööjooksu korraldamine ­Rakveres

Rakveres korraldatud ööjooks on väikelinna mastaabis võimas ettevõtmine, mis propageerib tervisesporti ja toob rõõmsat sagimist linnamelusse. Korralduse kõrge tase on paistnud kaugele ja jooksuüritus tõotab kasvada veel suuremaks. Oluline roll on korraldajate koostööl toetajatega ning samuti on ettevõtmisel heategevuslik eesmärk.

Ubja vaba aja keskuse renoveerimine

2009. aastal anti Ubja vana põllukividest mõisa kõrvalhoone MTÜ-le Sõmeru Start kümneaastaseks tasuta avalikuks kasutamiseks. Samal aastal käivitas ühing mitmeetapilised europrojektid, mille käigus valmisid tegelustoad, jõusaal, muuseumiruumid, käsitöömaja ja väliväljakud – korvpalli- ja võrkpalliplats ja rulapark. Hoone sai ka uue välisilme – värskendati fassaadi ja vahetati katus.

2011. aasta suve lõpuks valmis MTÜ Sõmeru Start ja ASi Kunda Nordic Tsement koostöös Ubja vaba aja keskuse õueala haljastus, mille juures on olulised kaskaadiga veesilm, muru ja suur püsilillede istutusala.

Külakeskus ühendab kohalikke aktiivseid inimesi ning pakub igas vanuses huvilistele rohkesti tegevust.

Vanalinna kooli asutamine Rakveres

Rakvere Pikas tänavas alustas tegevust vanalinna kool, kus õppetöö käib Waldorfi pedagoogika tõekspidamiste järgi. Rakvere Vabakooli Seltsi juhatuse esimees on Raul Priks. Esialgu saavad seal õpet I-III klasside õpilased, kuid kool kavatseb kasvada.

Vihula mõisa vesiveski ­taastamine ja mõisa­kompleksi arendamine

Vihula Mõis OÜ restaureeris mõisakompleksis asuva vesiveski, mis on üks vähestest töötavatest vesiveskitest Eestis.

Mõisakompleksi areng jätkub ja aastaid varjusurmas elanud Vihulast on saanud kaunis ning soliidne pärl meie mõisate rivis. Vihula mõis sai koos Palmse ja Sagadi mõisaga ka Euroopa turismiauhinna ning pälvis keskkonnaauhinna Roheline Võti.

Lisaks vesiveskile valmis Vihula mõisa maadel ainulaadne minigolfirada, kus on kolme Balti riigi kontuurid ja iga riigi tuntumate objektide maketid.

Porkuni koolihoone ehitamine

Tänavu valmis Porkuni uus ja lastesõbralik koolihoone. Uut koolihoonet oli väga vaja erivajadustega õpilastele, sest vanad hooned olid amortiseerunud ja sealsed ruumid ei vastanud enam õpilaste erivajadustele. Hoone valmis ASi Riigi Kinnisvara tellimusel, ehitas AS Merko Ehitus.

Kaitseliidu maja ­renoveerimine

Rakvere ajaloolises Pikas tänavas asuv kaitseliidu kaunis hoone sai värske ilme ning on sel moel kauniks pärliks vanalinnas.

Võsupere lasteaia-­külakeskuse ehitamine

Septembris avati Võsupere lasteaed-külakeskus, mille kavandamise ja ehituseks ettevalmistuste tegemistega on seotud olnud mitu Vihula vallavalitsuse koosseisu. Uus maja päästis kitsikusest Võsupere lasteaiarühma, mis viimased neli aastat oli sunnitud kortermajas tegutsema. Lisaks lastele sai päris uued ruumid raamatukogu ning tekkis koht, kus külaelanikud saavad koos käia.

Isikuteo kandidaadid

Viivi Voorand – laste jõululauliku “Päkapikuaja lauluraamat” väljaandmine

Muusikaõpetaja, koorijuht, Lahemaa rahvamuusikute juht Viivi Voorand ilmutas laste jõululauliku “Päkapikuaja lauluraamat”. Laulukollektiividel napib pidevalt repertuaari, suur vajadus uute jõululaulude järele tingis lastele jõululauliku koostamise ja väljaandmise.

Viivi Voorand valis kõik tekstid Eesti autorite poolt ­lastele kirjutatud luulekogudest, lõi 24 luuletusele viisid ja koondas ­tervikuks. Muusikaõpetajate suurkogul Tallinnas viidi lau­likud laiali üle Eesti. Nii mõ­nestki uuest laulust on saanud laste jõululaulude lemmikud.

Kaarel Nurmsalu – juunioride kahevõistluse ja suusahüpete MMil kolme pronksmedali võitmine

Suusahüppaja karjääri alustanud Tamsalu endine kahevõistleja, kes 2011. aasta algul Otepääl peetud juunioride maailmameistrivõistlustel suusatamises võitis kaks pronksi kahevõistluses ja ühe ajaloolise pronksmedali suusahüpetes.

Lembit Keerus – monograa­filise teose “Kiltsi mõis” väljaandmine

Monograafia koostamise idee autori ja selle teostamise eestvedaja Lembit Keeruse, monograafia autori Ants Heina ning fotode autori ja teose kujundaja Avo Seidelbergi koostöös valminud suurejooneline raamat annab põhjaliku ülevaate Kiltsi mõisa ajaloost ja selle omanikest läbi aastasadade – mõisa rajamisest 15.-16. sajandil kuni ulatusliku ja põhjaliku restaureerimiseni 2010. aastal, mil tööde käigus tuli muu hulgas ilmsiks ka väga haruldasi seinamaalinguid.

Benckendorffide valitsemisajal 18. sajandi lõpul noobliks aadlipaleeks kujundatud Kiltsi mõisa kõige nimekam omanik oli esimese Vene ümbermaailmareisi juht, kuulus meresõitja ja teadlane, Lõunamere atlase koostaja admiral Adam Johann von Krusenstern, kelle valduses oli mõis 1816. a alates.

Rein Pärs – Muuga suurfarmi rekonstrueerimine

Muuga PM OÜ eesotsas juhatuse esimehe Rein Pärsiga rekonstrueeris kaks vana lauta ajakohaseks farmikompleksiks, kus on üks laut 395 lüpsilehmale ning teine laut 220 noorloomale ja 40 poegivale veisele. Lisaks sellele ehitati täiesti uus lüpsikoda, samuti olmeruumid töötajatele.

Ehituse maksumuseks kujunes 1 679 000 eurot. Märgatav osa sellest summast kulus keskkonnatingimuste parandamiseks ja territooriumi heakorrastamiseks. Rekonstrueerimise käigus tehti korda söödaaidad ja koresöödahoidlad. Ehitati uus laguuntüüpi vedelsõnnikuhoidla. Farmikompleksi ümbrus sai korraliku asfaltkatte ja haljastuse.

Seoses nii suure investeeringuga on tagatud elu säilimine Laekvere valla Muuga külas.

Priit Rätsep – motokrossis ­tehasetiimi murdmine

Haljala valla motosportlane võistleb sellest aastast esimest hooaega suurte tsiklite konkurentsis. MX2 klassis sõites tuli Eesti meistriks nii MX2 kui Open klassis, Euroopa meistrivõistluste sarjas saavutas viienda koha, võites seejuures ühe etapi Kegumsis. Kuulus Eesti koondisesse Rahvuste Krossil, aidates Eesti tõsta kümne tugevama krossiriigi sekka. Sel sügisel sõlmis lepingu Belgia tiimiga KTM Diga Racing ning teeb järgmisel aastal kaasa motokrossi MX2 sarja MMil.

Tiiu Tikkerber – opereti “­Haljal aasal” lavale toomine

Üliharva  suudab üks maa koor ära õppida ja ette kanda maailmakuulsa opereti, mille muusikaline pool ei ole sugugi kergete killast, vaid nõuab korralikke vokaalseid võimeid. Sellega sai edukalt hakkama Lehtse kammerkoor, kelle liikmed ongi opereti tegelasteks peadirigendi ja koori asutajaliikme Tiiu Tikker­beri õpetamisel ja juhatamisel.

Õppetöö kestis 2010. a sügisest 2011. a kevadeni. Kõik antud viis etendust on läinud täissaa­lile.

Aasta teod

• 2010. aasta teoks tuli KK Rakvere Tarvas hõbemedali võit Eesti meistrivõistlustel. Isikutegudest võitis Sõmeru koolikokk Urmas Lindlo, kes pälvis parima koolikoka tiitli.

• 2009. aastal hääletas rahvas aasta teoks Tõrma-Piira-Pajusti kergliiklustee, isikuteo auhinna sai Arvo Pärt, kes oli annetanud Rakvere muusikakoolile pool oma elutöö preemiast.

• 2008. aasta tegu oli Aqva veekeskuse avamine, isikuteona tunnustati Üllar Saaremäed punk laulupeo idee eest.

• 2007. aasta teoks valis rahvas naiste varjupaiga asutamise Tapal. Isikuteoks aga mahuka raamatu “Kaks sajandit Vaeküla kooli” valmimise, autorid Maie Männik, Elvi Kullamägi ja Kersti Aasmets.

• 2006. aasta teoks valiti Tarvanpää Seltsi korraldatud esimene meeste tantsupidu Rakveres ning ettevõtja Hillar Pulga poolt piisonifarmi asutamine Põlulas.

• 2005. aastal valiti esimest korda eraldi asutuse/ettevõtte tegu ja isikutegu. Enam kui tuhat hääletajat valis Lääne-Virumaa 2005. aasta tegudeks Rakvere teatrimaja üle 40 miljoni krooni maksma läinud renoveerimise ja Kaido Höövelsoni alias Baruto saavutused Jaapani sumoringides.

• 2004. aasta tegu oli spordihoone rajamine Rakverre.

• Lääne-Viru 2003. aasta tegu oli “Kalevipoja” maailma esiettekanne Rakvere vallimäel.