Gümnaasiumiõpilased peavad hiljemalt 20. jaanuariks teatama kooli juhtkonnale õppeained, milles nad soovivad riigieksami teha. Eesti Õpilasesinduste Liit on gümnasiste kutsunud üles lööma selja sirgu ning valima õpetajate ja kooli vastuseisust hoolimata just sellised eksamid, mida neil endal tulevikus vaja läheb.
Juhtkiri: Eksam pole eesmärk
Loomulikult ei puuduta poleemika kõiki õpetajaid ja kõiki koole. Siiski kerkib igal aastal üles teema, et õpetajad keelavad õpilasel mõnel eksamil osaleda. Ja seda mitte õpilase enda pärast, vaid kooli maine ja riigieksami keskmise tulemuse pärast.
Ka Virumaa Teatajani on jõudnud teave juhtumi kohta, kus õpetaja ei olnud rahul õpilase eksamivalikuga, kuid sellest hoolimata valis gümnasist kõrgkooli saamiseks nõutud aine eksami, võttis eratunde ja sai vajalikud punktid.
Teine asi on, kui õpetaja teab, et õpilast ei oota eksami sooritamisel edu, ja soovitabki siis teha teise valiku. Kuid soovituseks see peabki jääma, lõpliku otsuse teeb abiturient ise. Ja kui noor eksamil põrub, on tegemist tema enda valikuga ning seda ei tohi hinnata kui kooli kehva töö näitajat.
Ehk leevendaks pinget, kui õpilane saaks oma valitud eksamiainetest teada anda ise, õpetaja vahendamiseta, kas või kodanikuportaalis, nagu teevad varem lõpetanud, kes soovivad riigieksamit sooritada.
Mis siis on ühe kooli eesmärk? Kas see, et koolist lahkuksid elus toime tulevad inimesed? Või saada oma kooli uusi õpilasi turundustrikiga, milleks on eksamitulemuste edetabelid?
Tundub, et Eesti hariduses on tekkinud kummaline seis, kus eksam on saanud eesmärgiks omaette, mitte koolist saadav haridus ja haritus.
Keskmiste näitude tagaajamine ja pingeridade koostamine peaks siiski lõppema. Õnneks jagub piisavalt ka tarku pedagooge, kes vaatavad õpilast kui isiksust, mitte kui kohta edetabelis.
Ja sellise õpetaja nõuannet tasub tõsiselt võtta.