Linnapea saatus on tema ja kohtu otsustada

Andres Jaadla on maakonnas üle hulga aja esimene omavalitsusjuht, kes korruptsioonisüüdistusega kohtukliendiks sai. Foto: Toomas Herm

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami hinnangul peab kohtu alla antud linnapea Andres Jaadla ise oma edaspidise tegevuse üle otsustama või otsustamata jätma, tema süüdi- või õigeksmõistmine on ainult kohtu pädevuses.

Kas teie ametiaja jooksul on juhtunud, et keegi linnavalitsuse ametnikest on sattunud kuriteosüüdistusega kohtu alla?

Et kellegi puhul oleks kohtuprotsess toimunud, seda ma küll ei mäleta. Aga ei saa välistada.

Mitme aasta jooksul?

Kahekümne aasta.

Äkki ma eksin, võib-olla mõni pisilugu on kellelgi olnud.

Võidakse ka kahtlustus esitada.

Selliseid juhtumeid, kus on üht või teist asja uuritud või kahtlustus esitatud, on ikka mõni olnud. Aga kohtuprotsessi otseselt küll ei mäleta.

Kas linnavolikogu on linnapea tööandja?

Tööandja on Rakvere linn. See on Eestis omapärane juriidiline termin. Mitte ainult Eestis, ka Põhjamaades on samamoodi. Juriidilise isikuna on kasutusel selline mõiste nagu Rakvere linn. Rakvere linn on tööandja nii linnapeale, õpetajatele, lasteaednikele, raamatukogutöötajatele.

No Rakvere linn, ilmselt silt, kuhu on kirjutatud Rakvere linn, ei otsusta midagi, vaid linnavolikogu.

Ei, linn on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel juriidiline isik ja linnal on kaks võimuasutust: üks on volikogu, teine linnavalitsus, mis on ju tegelikult iseseisvad.

Töötamise mõttes töötab Andres Jaadla Rakvere linnavalitsuses. See on ametiasutusena registreeritud kohalike omavalitsuste asutuste registris.

Aga ametisse paneb ta volikogu.

Volikogul on pädevus ta kinnitada ametisse, aga samas on ta Rakvere linnavalitsuse kui asutuse juht. Nii et asutuse mõttes töötan mina ka Rakvere linnavalitsuses.

Kas Rakvere linnavolikogu on arutanud Andres Jaadla juhtumit?

Rakvere linnavolikogu on kahtlemata erinevatest aspektides seda teemat käsitlenud. Nii väiksemates kui suuremates rühmades. Aga ega siin mingit üldist arutelu ei saa volikogu pidada, sest õigust mõistab ikkagi kohus.

Kui Rakvere linnapea Andres Jaadla kinnitab, et ta ei näe endal süüd, siis on tema voli ja õigus oma süütust kohtus kaitsta ja kohus peab otsustama.

Aga kui suunata küsimus sellele, kas me oleme huvi tundnud selle vastu, et äkki peaksime kellegi volitused peatama – jah, ma rääkisin kohe, kui see  probleem üles tõusis, asja menetleva uurijaga. Et kas on volituste peatamine põhjendatud, kas on toimunud mingite rahade-varade kantimine ja kas see tegevus jätkub. Uurija kinnitas, et seda ei ole. Ja selles mõttes töösuhte peatamise alust ei ole.

Rääkisin äsja tuntud politoloogi Rein Toomlaga, kes ütles, et süüdistuse esitamine on eriti karm asi just poliitikule, sest tähendab, et politsei ja prokuratuur on juba veendunud persooni süüs.

Kui prokuratuur esitab süüdistuse ja toetab mingit süüdistust kohtus, siis loomulikult arvab, et sellel on tõepõhi all.

Samamoodi kehtib demokraatlikes riikides süütuse presumptsioon. Samas arvab süüdistatav, et ei ole süüdi, ja see on tema õigus.

Selleks ongi kohus, et kui kaks poolt on eriarvamusel, siis on kohtu pädevuses teha otsuseid, kas süüdistusel on alust ja kas kvalifikatsioon, mille alusel see on esitatud, on õige või mitte.

Kui Rakvere linnapea on antud kohtu alla, siis kas see mõjutab mingil määral ka linna mainet?

Kindlasti.

Õigemini ma arvan, et see ei ole mitte mainet mõjutav teema, vaid see kindlasti häirib Rakvere linna igapäevast toimimist ja meie tegemisi.

Üks on imagoloogiline pool. Aga paljudes praktilistes asjades, alates sellest, kui nad siin toimetasid oma läbiotsimisi, oli meie töö tuntavalt halvatud. Ja samamoodi ka praegusel kohtuprotsessi nädalal, kui mitu meie inimest käivad kohtus tunnistamas. Jõhvis. Mis tähendab seda, et asju, mida nad peaksid tegema, ei saa nad sel ajal teha.

Nii et – loomulikult segab, väga segab.

Andres Jaadla on terve nädala kohtus. Kas linn maksab talle selle eest töötasu ja on tal õigus linna sõiduvahendit kasutada?

Ma ei oska kommenteerida, millega ta sinna sõitis.

Ei oska kommenteerida, kuidas teised meie inimesed sinna sõitnud on. Tean, et osa inimesi on siin omavahel kokku leppinud.

Kui linnapea on kohtus, siis tema tööülesannete täitmine on kindlasti pärsitud.

Loomulikult on ta täna tööl. Ka siis, kui lähed kaasistujana kohtusse, oled sa tööl. See on Eestis seadustega üheselt paika pandud.

Politoloog Rein Toomla ütles, et tegevuse peatamine või tagasiastumine on Eestis komplitseeritud, sest tagasi tulla enam ei saa.

See on seadusandluse eripära. Eks seda oleks võimalik ka paindlikumalt reguleerida.

Kõik, mis puudutab näiteks töösuhte peatamist, on minu arvates süüdistatava isiklik otsus ja seda saab ainult tema otsustada või mitte otsustada. Keegi teine ei saa seda ju nõuda, kui inimene ütleb, et ta pole seda teinud. Mitte keegi – ei teie, mina, Rakvere volikogu – ei saa võtta endale süüdistaja rolli. See oleks täiesti ebanormaalne olukord, kui erakonnad või tööandjad hakkaksid süüdistajaks. Selleks ongi riigivõimust sõltumatu kohtusüsteem.

Sellepärast ma alguses küsisingi, kes on Andres Jaadla tööandja, et kui näiteks konservivabrikus on tsehhijuhatajal mingi kuriteokahtlus, siis asutuse direktor räägib temaga, mida edasi teha ja kuidas käituda. Aga sain teie jutust aru, et linnapea tööandja on Rakvere linn.

Ei, ei – need asjad on seadusega paigas. Kui Andres Jaadla läheb lähetusse, siis vormistatakse käskkiri ja määratakse asendaja.

Ma ei räägi asendusest, vaid kelle pädevuses on arutada Andres Jaadlaga juhtunut?

Muidugi on Rakvere volikogu seda Andres Jaadlaga korduvalt arutanud. Ja Andres Jaadla kinnitab, et ta ei tunne, et on seadust rikkunud.

Kõik need episoodid puudutavad ju Rakvere linnavalitsuse istungitel toimunut. Nendel linnavalitsuse istungitel viibis otsuste vastuvõtmisel linnavalitsuse teisigi liikmeid. Mitte teisi, vaid peaaegu kõik linnavalitsuse tolleaegsed liikmed. Kui nemad oleksid tajunud, et Andres Jaadla rikub seadust, siis nad oleksid pidanud sellele kohe tähelepanu juhtima.

Kui esimese astme kohus mõistab linnapea süüdi, kuidas volikogu käitub, kas ootab ära kõik kohtuastmed, jõustunud kohtuotsuse?

Eesti kohtusüsteem on terviklik. Kas mõistetakse süüdi või ei, alati on teisel poolel võimalik otsus edasi kaevata. Ja kohtuotsus jõustub siis, kui seda ei ole edasi kaevatud või riigikohus on teinud lõpliku otsuse. Kas ei ole võtnud menetlusse või on teinud konkreetse otsuse.

Kui esimese astme kohtu otsus kaevatakse edasi, siis reaalselt kohtuotsust veel ei ole.

Aga kohtuprotsessid on pikad. Juba esimese astme kohtusse jõudmine võttis Jaadla puhul üle aasta. Siis jääb linn häiritud olekusse väga pikaks ajaks.

Häiritud olek on üks asi. Selle protsessi vältel on igapäevatööd seganud kaks toimingute jada. Esimene siis, kui toimus läbiotsimine ja need võetused, mis siin tehti ja materjale uuriti. Teine, mis reaalselt tööd segab, on praegune kohtuistungi nädal. Et me peame oma tegemisi sättima selle järgi, millal keegi kusagil on. Ega muus osas see igapäevategemisi nii väga ei sega.

Meeleolud Rakvere omavalitsuses ei ole muutunud.

Meeleolu küsimus on selles mõttes ebamugav, et kuidas tajub toimuvat Andres Jaadla ise.

Teine küsimus on, kuidas tajuvad olukorda need konkreetsed inimesed, kes on kutsutud kohtusse tunnistama. Kui ikka kogu elu pole kohtus käinud, ja juba algfaasis on uurijaga vestlemine väga erakorraline, siis ma arvan, et tavaline inimene saab sellest igal juhul mingi trauma. Kindlasti ei ole see asjaga mitteseotud inimesele meeldiv kogemus.

Inimene on juba sellest stressis, et olukord on uus ja ootamatu. Paratamatult hakkad endalt küsima, et äkki tegin midagi valesti või ütlesin midagi valesti. Täiesti arusaadav hirmutunne. Selles mõttes on see inimestele igal juhul ebameeldiv ja ärevust tekitav.

Kui jõustunud kohtuotsus mõistab Andres Jaadla õigeks, kuidas käitub siis omavalitsus? Uue allikakaitseseaduse järgi võib nii juriidiline kui füüsiline isik kaevata maine kahjustaja kohtusse ja lisaks mittemateriaalsele kahjule võib kohus maine kahjustajalt välja mõista ennetava trahvi, mille mõte on selles, et maine kahjustaja, Jaadla puhul siis prokuratuur ja politsei, sellistest tegudest edaspidi hoiduks.

Ma ei taha sellel teemal spekuleerida. Las kohus teeb otsuse ja sõltuvalt sellest otsustab oma edasiste toimingute üle Andres Jaadla ise. Mina usun küll, et õiguskaitseorganid, kes uurivad seda asja, teevad seda oma parimatest teadmistest ja oskustest lähtuvalt. Ja samamoodi teeb kohus oma otsused parimast õiglustundest lähtuvalt.

Mida ütlete linnakodanikele?

Ma arvan, et linnakodanike igapäevaelu ja toiminguid selle kohtuprotsessi valguses küll kannatama ei peaks. Ja Rakvere linn on küll nii hästi toimiv organisatsioon, et suudame asjad alati ära korraldada nii, et see, mis peab iga päev toimuma, ja need asjad, mis on tulevikku suunatud, kindlasti kannatada ei saa.

Linnakodanik võib tunda end täiesti hästi. Iseasi, kui ta tunneb, et tema õigusmeel on kuidagi sellest protsessist riivatud. Aga vastuse annab kohtuotsus.