Drakadeemia versus Rakvere teatri näitlejad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Meelis Meilbaum

Drakadeemia noorte näitekirjanike kohtumine Rakvere teatri näitlejatega üleeelmisel laupäeval algas kargelt – õues oli 15kraadine pakane, aga teater pakkus sooja nii kehale kui ka vaimule.


See pole esimene ega mitte teine kord, kui drakadeemikud näitavad oma värsket ja loomingulist vaimu Rakveres. Paar aastat tagasi toimus teatrikohvikus Drakadeemia õhtu, kus loeti ette noorte näitekirjanike näidendikatkeid. Samuti on Drakadeemia inimeste osalusel kirjutatud Rakvere teatri suvelavastus “Noor Eesti”, mille etendusi on saabuva suve sumedail õhtuil Rakvere rahvaaias taas võimalik näha.
Kindlasti kujuneb äärmiselt põnevaks ettevõtmiseks juulikuus toimuv Baltoscandali kõrvalprogramm B’OFF, kus festivalinädala jooksul valmib täiesti uus lavastus, mille alusteksti Drakadeemia baaskursuse õpilased juba praegu ette valmistavad.


Seekord oli Drakadeemia baaskursuse neljas lend Rakvere teatril külas peaasjalikult õppe eesmärgil. Suve alguseks valmivate täispikkade näidendite esimesed versioonid on valmis ja nende katkeid lugesid ette ning analüüsisid näitlejad Marin Mägi, Tiina Mälberg, Peeter Rästas ja Mait Joorits. Suur tänu neile!


Sellest kohtumisest kujunes välja äärmiselt mõnus vestlusring, kus noored näitekirjanikud said esimest korda oma kirjutatavate näidendite tekste kuulda professionaalsete näitlejate suu läbi. Sama oluline oli tagasiside, mis saadi inimestelt, kes tegelevad teatriga iga päev ja teavad, milline tekst kõlab hästi ja milline mitte.
Kriitika ja vastukaja, mis näitlejad andsid drakadeemikutele, on ainult vesi uue näitekirjanike põlvkonna veskile. Kõik Rakvere teatri näitlejad, kes stseene lugesid, said kõige eelnimetatuga suurepäraselt hakkama.


Näitekirjanike ja näitlejate vestlusringis kujunes (oh üllatust! oh üllatust!) just näitlejate poolel põnev opositsioonipaar, kus Peeter Rästase ja Tiina Mälbergi arvamuste lahknevusest tekkis sünergiline konflikt. Niisugune elav ja nauditav duell oli ainult hea noortele drakadeemikutele, kes said näha, kui erinevalt ja põnevalt võib hinnata alles kirjutamisjärgus näidendeid.
Lisaks andsid nad ka kasulikku nõu, mida tasub noorel näitekirjanikul arvesse võtta. Näiteks Peeter Rästas tunneb puudust tõeliselt kurjast tegijast: “Kirjutage kurja. Tõeliselt kurja tegelast tahaks näha.” Selle all pidas Rästas silmas, et näitekirjanduses on peaaegu olematult vähe tegelasi, kes on üdini kurjad ja kellel puuduks inimlikkus. Alati tuleb tegelaste puhul mängu inimpsühholoogia, mis põhjendab ära, miks see või teine paha kunagi kurje tegusid hakkas tegema. Seda põhjendust pole karakterile vaja. Sümpaatset, aga samas kurja tegelast oleks näitlejalgi huvitav kehastada.
Rästas tõi välja ka selle, et näidendis peaks olema mingisugune nihestatus, mis võib vabalt reaalsuse pea peale keerata. Teistsugune vaatenurk igapäevaprobleemidele ja -olukordadele võib avada tõelise, aga miks mitte ka naeruväärse olemuse. Teatris on ju võimalik inimestele asju näidata ja kuuldavaks teha. Seda peaks ka uue aja eesti näitekirjanik veelgi rohkem silmas pidama. Igavat nn sotsiaalpornot teatrilaval on meil ju liiga palju. Aga kas laiem teatripublik on ultranihestuseks valmis?
Tiina Mälberg tuletas drakadeemikutele meelde, et kõik saab alguse ikkagi käsikirjast. Kui puudub hea tekst, siis on lavastajal ja näitlejal keeruline, kui mitte võimatu, keskpärasest materjalist vaadatavat lavastust välja võluda. Sellest jutust kerkis pinnale ka Eesti filmi ja televisiooni käekäik, mille nõrkuseks toodigi just stsenaariumide madal tase.
Drakadeemia ehk draamakirjanike akadeemia eesmärk on õpetada kirjutama näidendeid, mis jõuaksid teatrilavale, et aga näidendi ja filmistsenaariumi vahel on tugev puutepunkt, siis äkki peaksid drakadeemikud ulatama abikäe ka Eesti filmile.
Hoolimata sellest, et tegemist oli alles kirjutamisjärgus draamatekstidega, meeldisid näitlejatele kõikide näidendite ideed. Nad ütlesid otse välja, et tahaksid lugeda ka kõikide kirjutajate valmistekste. Järelikult on tulemas uut ja huvitavat materjali teatritele. See on kindel, et suve alguseks valmib Drakadeemia kõige uuematel liikmetel vähemalt seitse uut eesti algupärast näidendit. Sealt võib leida nii modernset antiiktragöödiat, surelike ja surematute aristokraatide suursugust draamat kui ka tõsist raha ja inimhinge jagamist.
Ja kui mitte varem, siis võib drakadeemikuid Rakveres näha suvel, kui toimub teatrifestival Baltoscandal.
Drakadeemia alustas tegevust 2008. aastal näidendikirjutamiskursustega. Sel ajal tundus kursuste algatajale Siret Pajule, et Eesti teatrid janunevad uute häälte, mõtete ning lähenemiste järele. Tänaseks on Drakadeemia ametlikult registreeritud erakool, mis ainukesena Eestis pakub näidendite ja loovkirjutamise kursusi.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles