Hüüdlauset "Eelista eestimaist!" kuuleb tihti meedia vahendusel. Praeguse kriisi taustal on sellest aina rohkem rääkima hakatud. Tegelikult aga peab ütlema, et ega eestlased kodumaisest kaubast väga ei hooli.
Eriti kriisi ajal eelista eestimaist!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on natuke arusaadav ka, sest riigis, kust me 17 aastat tagasi tulime, puudus igasugune normaalne kodumaine kaup ja importtoodete pärast lausa kakeldi.
Vahepeal oli hoopistükkis talongimajandus ja inimene oli sunnitud poest ostma seda, mida parajasti müügil oli. Ühel päeval sai piima, teisel seepi ja kolmandal võib-olla WC-paberit.
Sellisest olukorrast tulles oli meie eelistuseks loomulikult kõik välismaine. Nii ei andnud me kodumaisele toiduainetööstusele arenguks võimalustki. Praegu oleme targemad ja igasugu välismaist kraami on juba proovitud kah.
Meie põhjanaabrid soomlased on kõvad oma maa toodangu tarbijad ja kaitsjad. Tahaks soovitada sama ka eestimaalastele, kuid paraku on paljus just soome toiduained vallutanud meie kaupluseriiulid ja tõrjunud kodumaise toodangu.
Täna kakeldakse kõvasti piimanduses - kisma käib nii võõrvallutajate leedulastega kui ka omade vahel. Või õigemini peaks ütlema, et Rimi algatas piimasõja, kehtestades Leedu piimale dumpinghinnad ja sundides sellega Eesti piimatootjaid samuti hindu alandama.
Või algas see kuidagi teisiti - mürki ei julge ma võtta. Ega me ei saa ega soovigi keelata vaba konkurentsi, aga olukorras, kus mõni välismaine toode tuleb turule nn dumpinghindadega, käib minu arust eestimaise toodangu turult tõrjumine.
Ja niimoodi anname iga liitri odava Leedu piima ostmisega oma panuse, et näiteks Rakvere piimatööstus varsti oma uksed sulgeb.
Siit minu küsimus: kas lõpptarbija ehk meie kõik oleme nõus kinni maksma kodumaise kauba, mis tihtipeale on palju kallim kui analoogne välismaine? Soomlased on. Antud juhul ei lõpe Rimis Leedu piima müük enne, kui tarbijad selle letti riknema jätavad.
Praegu on lausung "Eelista eestimaist!" taas moes, kodumaist toodangut osta on lausa meie moraalne kohus.
Kuid küsiksin, kas peaksime eelistama lisaks eestimaisele oma maakonnas valmistatud tooteid. Kas peaksime eelistama Farmi kaubamärki? Arvan, et peaksime. Esiteks on Farmi tooted kvaliteetsed ja teiseks kaitseme sellega siinseid töökohti. Sama käib ka Rakvere lihatööstuse kohta. Ostkem koha peal valmistatud vorsti ja viinerit.
Seda lugu kirjutades tekkis mul küsimus, kas meie, Rakvere ja Lääne-Viru elanikud, oleme suutelised muutma näiteks Rimi tootevalikut, kas meie soovidega arvestataks.
Siit minu pärimine Rimi esindajatele. Kas on võimalik, et Rakvere Rimides oleks teiste piimasortide kõrval müügil ka Farmi piim? Kas oleks võimalik avaldada avalik vastus nädala jooksul Virumaa Teatajas?
Usun, et kõik eestlased soovivad osta poest ikka Eesti piima, aga meie siin Lääne-Virumaal peaksime kindlasti eelistama Farmi toodangut. Ärge mingil juhul ostke Leedu piima, vaid nõudke poest Rakveres valmistatud Farmi kaupa.
Nii lihtsalt saabki anda oma panuse kodumaise ja oma kodukoha toodangu kaitsmisel ja ka töökohtade säilitamisel. Kui aga keegi arvab, et raha ja hind panevad asjad paika, siis jõudu talle. Ja ärgu tulevikus ükski nurisegu, kus on eestimaine toode, sest ise me selle siit välja sõime ja jõime.
Täitsa uskumatu tundub ju kõigile, et meie piiritustehas on kinni pandud. Välismaine piiritus tõrjus Rakvere toote välja ja tehas suleti. Kas läheb samamoodi ka Rakvere piimaga? Ärgem laskem sellel juhtuda. Ja selleks on ainult üks tee - ostke Farmi tooteid, sellega säilitate töökohti.